Viigimaa: näen Eestis mehes huvi oma südant hoida!

Sportimise kuldreeglid

Väga sageli on Viigimaa sõnul nii, et mehed eri tervisehädade või kehakaalu tõusu tõttu on sportimine lõpetatud, ehkki kooliajal on kõvasti sporti tehtud. „Lihasmälu on olemas, neil on lihtsam tagasi tulla sportima, ehkki on oht üle pingutada,“ rääkis ta. Kes aga kunagi pole sportinud, peavad eriti ettevaatlikud olema ja siin on Viigimaa sõnul ikkagi väga oluline olla ka tervislikus kehakaalus. Viigimaa sõnul on Euroopa ja USA juhistes rõhutatud, et kõige olulisem on igapäevane baaskoormus. See tähendab, et kasutada lifti asemel treppi, parkida auto sihtkohast eemale, võimalusel liikuda jala tööle või koju. „Arstid saavad siin ka ise eeskuju näidata,“ rääkis Viigimaa. „Niisama rääkides on sellest vähe abi.“ Südamele ja veresoontele on elementaarne 30 minutit reibast kõndi päevas, rohkem on muidugi parem. „Lisaks oleks vaja 2 treeningkorda nädalas 40-60 minutit, poolteist tundi on väga hea,“ lausus Viigimaa. Inimeste kehaline võimekus on väga erinev ja seetõttu on enne pärast pikka pausi uuesti treeninguid alustamist soovitav teha koormustest. See võimaldab leida, kas südames pole verevaeguse tunnuseid. See näitab ka vererõhu reaktsiooni, kas pole mitte tegemist piiripealse hüpertooniaga. Lisaks näitab see taastumist. „See on hea algpunkt,“ rääkis Viigimaa. Ta soovitab meestel ka võtta aega mingi ringi läbimisel kõndimisel või sörkjooksul, et aru saada, kui kiiresti nad vahemaad läbivad, kuidas muutub pulss, kui kiire on taastumine. „Pulssi saab mõõta randmelt või kaelalt“ rääkis ta. Koormustest näitab sedagi, mis pulsisagedusega oleks soovitav treenida. Pulsikellasid võib ka alati kasutada, aga peaks tegema paralleelmõõtmisi, kuna osadel inimestel pulsikell kipub valetama, nii vähemaks kui rohkemaks. Kuid pulsikell näitab ka koormusaegset pulssi. „Kui mees harjub oma südant tundma ja kuulama, siis ta enamvähem ka teab juba oma pulssi,“ rääkis Viigimaa. Väga hea test on hapnikuvõla test: kerge hingeldus liikumisel ja koormusel võib olla, aga peab olema hingeldamata veel rääkida. Koormusteste teevad paljud spordiklubid, ei pea selleks kardioloogi juurde minema. „Haiglas tehakse ikkagi see siis, kui on kahtlus südame isheemiatõvele,“ täpsustas ta.

Klaas punast veini?

Viigimaa sõnul viimaste alkoholi tarbimise näitajad on läinud madalamaks, kuid ikkagi me tarbime 8,5-9 absoluutalkoholi liitrit aastas inimese kohta. 6 liitrit on loetakse WHO poolt juba rahvuse püsima jäämiseks kriitiliseks tasemeks. „Samas me oleme ikkagi Venemaast ja Valgevenest paremad, ehkki mõnest teisest naaberriigist joome rohkem,“ lisas ta. Ravijuhistes on öeldud, et päevas on lubatav 2 drinki meestel ja 1 drink naistel, eriti punast veini, mis on südamehaigustele kaitsva omadusega veinis sisalduvate antioksüdantide tõttu. Samas kui Vahemeremaades on vein toidu naturaalne koostisosa, kuid Põhjamaades mitte. „Me kindlasti ei peaks mõtlema, et saame mingit kasu sellest ja võib juua kogu nädala koguse korraga laupäeval ära,“ selgitas ta. „Sellest tekivad igasugused muud ohud, nagu trombi- ja infarktioht.“ Viigimaa sõnul ei pikenda aga selline regulaarne punase veini joomine eluiga, kuna see jällegi koormab maksa.