Mida peab teadma mehe tervisekontrollist?

Perearst Eero Merilind  Foto: ÄP: Andras Kralla

Eesti Tervise fondi juht ja perearst Eero Merilind jagab mehe tervise kontrolli esmatasandil kolme vanuserühma. Täpsemalt kuuleb mehe tervisest aprilli alguses toimuval konverentsil Tallinnas.

Merilind tõdeb, et täiskasvanud mehed pöörduvad sageli kas tervisetõendite jaoks või ka tervisekontrolliks. "Viimastel aastatel on mehed muutunud julgemaks ning pöörduvad perearsti poole kõikide probleemidega, perearste usaldatakse ning ega mehed ka nii väga eriarsti juurde ka ei kipu," lisas ta.

Sageli pöördub mees naise või elukaaslase soovitusel või siis, kui tervis tunda annab. "Oluline suunaja on ka sõber või sõbraga juhtunud terviserike. Väga tähelepanelikuks muutuvad mehed, kui enda tervisega midagi juhtub, siis võetakse arsti soovitusi väga tõsiselt ning põhjalikult," rääkis Merilind.

Viimastel aastatel on mehed ka terviseteadlikumaks muutunud ning soovivad nõu ja soovitusi toitumise, liikumisharrastuste ja tervisekontrollide osas. "Suitsetamisest loobumine ning alkoholi vähendamise teemadel räägivad mehed väga tõsiselt ning hasardiga, siin on arstil ja pereõel palju teha ja meest  toetada," lisas Merlind.

Mis vanuses mida kontrollida?

Ta toob välja kolm vanusegruppi, kus mehe tervise osas on erinevad jälgimise suunad.

18-40aastased mehed

- Vähemalt iga viie aasta tagant mõõta vererõhku, kolesteroolitaset ja veresuhkrut. Kui avastatakse kõrvalekalded normist, siis tuleb neid näitajaid mõõta tihedamalt ning vastavalt näidule kõigepealt püüda probleemi kontrolli alla saada elustiilimuutusega ja kui see ei aita, siis määrab arst ravi. Normaalne vererõhunäit on 140/90 mmHg. Merilind soovitab seda mõõta tihemini kui iga 5 aasta tagant siis, kui peres on esinenud kõrget vererõhku. „Vererõhk võib aastaid olla varjatult kõrge nii, et inimene ei tunne mitte midagi. Tegelikult aga laastab see haigus kogu organismi, aja jooksul väheneb veresoonte elastsus ning suureneb insuldi- ja infarktirisk,“ ütleb Merilind.

- Hambad korda! Tee endale reegliks, et käid läbi elu korra aastas hambaarsti juures isegi siis, kui millegi üle ei kaeba. Hambaarst eemaldab hambakivi ning ülevaatusel avastab  võimalikult vara hambaaugud.

- Korra 2 aasta jooksul võiks lasta silmi kontrollida. Kui otseselt kaebusi pole, saab seda hõlpsasti lasta teha prillipoes.

- Kas oled vaktsineeritud? Hiljemalt ülikooli alguseks peaksid olema kõik vaktsineerimised tehtud. „Paljud inimesed avastavad välismaale ülikooli astudes, et seal on vaktsineerimisnõue – kui lapseea vaktsiinid on tegemata, siis ei võetagi kooli sisse. Paljudes USA ülikoolides kehtib selline kord,“ selgitab Merilind.

- Aeg-ajalt tasub end kontrollida suguhaiguste suhtes, eriti kui on olnud kaitsmata vahekordi. Paljud neist haigustest, ka kõige hullem – HIV, ei pruugi anda mingeid sümptomeid ning neid ongi võimalik avastada vaid testi tehes. Seda saab teha naha- ja suguhaiguste arsti, meestearsti juures või ka anonüümses kabinetis.

- Nii nagu naised peaksid ise iga kuu oma rindu kontrollima, peaksid mehed kontrollima oma munandeid – seal ei tohiks olla mingeid sõlmekesi ega muutusi. Kui avastad midagi tavapärasest erinevat, konsulteeri  oma pere- või  meestearstiga. Ka see rutiin peaks kestma läbi elu.

- Iga 5 aasta jooksul võiks teha perearsti juures üldise kehalise ülevaatuse. Selle käigus võib arst märgata probleeme, millele ise ei ole osanud tähelepanu pöörata, samuti saab läbi arutada liikumis- ja toitumisharjumused, alkoholi- ja tubakaga seonduva jne.

40-60aastased mehed

- Tervisekontrolli teemad on samad, kuid nüüd on vaja kontrollis käia tihedamalt. Vererõhku kolesterooli ja veresuhkrut võiks mõõta iga kahe aasta tagant.

- Alla 50-aastased võiksid teha soolevähikontrolli. Kui arsti juurde minna ei julge, saab apteegist osta testi, mis on natuke sarnane rasedustestiga. Sellega mõõdetakse peitverd väljaheites. Merilind soovitab seda testi teha eriti juhul kui on probleeme seedimisega, oled märganud verd väljaheites või kellelgi peres on olnud soolehaigusi. Positiivse testi saamisel aga tuleb muidugi kiiresti oma perearsti  poole pöörduda.

- Alates 55ndast eluaastast oleks soovitav ka meestel  kontrollida luutihedust, seda eriti juhul kui seljavalud piinavad. Kuigi luuhõrenemine on rohkem naiste probleem, esineb seda ka meestel.

- Tähelepanu eesnäärmele! Selles vanuses soovitab Merilind teha PSA eesnäärmetesti ning korrata seda alates 50ndast eluaastast alguses iga 5 aasta tagant ning vanemas eas veelgi tihedamalt. Tegemist on vereprooviga, mida saab teha perearsti, meestearsti või uroloogi juures. Samuti võib osta apteegist kiirtesti ja teha see kodus. Tõsi, apteegi kiirtest ei ole nii täpne kui vereproov. PSA veretest annab viite, et eesnäärmega on probleeme. „Kui öösel tuleb ette tihedat WCs käimist, ei maksaks seda ignoreerida, vaid samuti pöörduda arsti juurde – tegemist võib olla eesnäärme healoomulise suurenemisega,“ ütleb Merilind.

- Suitsumehed võiksid röntgenuuringuga kontrollida oma kopse, eriti juhul kui muret teeb nn suitsetaja köha ning suitsu on tehtud enam kui 15 aastat.

65+ mehed

- Vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli võiks nüüd kontrollida korra aastas või vastavalt individuaalsele raviplaanile.

- Kui jalad koguaeg külmetavad, siis tuleks minna arsti juurde, sest pidevalt jahedad jalad võivad viidata tõsisele vereringehäirele ja veresoonte lubjastumisele (ateroskleroos).

- Peitvere uuringud soolevähi avastamiseks tuleks üle 75-aastastel meestel teha igal aastal.

- Suitsetajatest mehed peaksid igal aastal käima kopsukontrollis.

- Lase igal aastal kontrollida silmanägemist ja silmapõhju. Eriti kui oled diabeetik.

- Lase kontrollida kuulmist, sest vanas eas kipub kuulmine langema. Võib-olla läheb vaja kuulmisaparaati. 

- PSA test igal aastal.

 

 

* 2019. aasta südamenädala avab 2. aprillil toimuv mehe tervise konverents „Südamega mees“, kus Eesti parimad arstid räägivad mehe tervise tõsisemail ja tundlikemail teemadel. Registreerida ja kava vaadata saab siit.

Jaga lugu:
Seotud lood
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Kristi Kammer
Kristi KammerMeditsiiniuudiste müügi- ja arendusjuhtTel: 507 9553