Raha on juurde vaja

Vasakult: Georg Männik (Isamaa), Riina Sikkut (SDE), Hasso Uuetoa (EKRE), Jaak Aab (Kesk) Urmas Siigur (Reform), Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200) ja Artur Talvik (Elurikkus).
Vasakult: Georg Männik (Isamaa), Riina Sikkut (SDE), Hasso Uuetoa (EKRE), Jaak...

Eesti meditsiini on hädasti raha juurde vaja, aga ainult sellest ei piisa – probleemid on palju sügavamal süsteemis, leidsid kaheksa erakonna esindajad.

Konverentsi "Meditsiin 2019" vestlusringis osalesid kaheksa erakonna esindajad, et rääkida tervishoiupoliitilistest seisukohtadest enne märtsis toimuvaid riigikogu valimisi.

Valimisplatvorme tutvustasid: Georg Männik (Isamaa), Riina Sikkut (SDE), Hasso Uuetoa (EKRE), Jaak Aab (Kesk) Urmas Siigur (Reform), Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200) ja Artur Talvik (Elurikkus).

Vestlusring alguses pidi iga erakonna esindaja suutma 3 minutisse panna peamise sõnumi, mis neil tervishoiu muutmise osas on.

Artur Talviku sõnul on neil tervishoid paigutatud kõikehõlmava julgeoleku peatükki.  Nende programmi lähenemine tervikuna inimese keskne, nad lähtuvad inimesest nii patsiendi kui ka arsti poole pealt. „Depressioonirohte võttev arst annab nõu patsiendile, kes ka võtab neid rohte – see kirjeldab hästi praegust olukorda,“ lisas ta. Talviku sõnul ei ole meditsiin mõistena mitte teenus, vaid osutatav ARSTIABI ja sellest nad ka lähtuvad.

Kadri Haller-Kikkatalo jätkas, et Eesti200 võtab aluseks meditsiini kuuluvuse laiemasse turvavõrku, kuhu kuulub ka muu sotsiaalabi. „Me ei hakka kõvasti muutma, aga meil on praegu piisavalt teadmisi ja IT võimekust, et astuda järgmine samm,“ rääkis ta. „Esimene asjana tuleb korda teha andmete jagamine, vaja on luua andmebaas, mis kõikidele osapooltele tagab vajaliku info kättesaamise.“ Haller-Kikkatalo rääkis, et uute infosüsteemi kood peab jääma riigile, et seda saaks edasi arendada. Ta lisas, et ta näeks otsustuse suuremat suunamist spetsialistide kätte, praegu on see kaldus haiglajuhtide poole. „Spetsialistid oskavad rohkem ennetuse nõu anda,“ selgitas ta.

Kuido Nõmme sõnul tuleb solidaarsus meditsiinis säilitada; nad pooldavad süsteemset terve-olemise-õpet, koolidesse tuleks viia tervise- ja esmaabi õpe. Teine moment tema sõnul on kättesaadavuse parandamine ja siin on oluline punkt esmatasandi võimestamine, pereõele suuremate õiguste andmine, konsultantide kaasamine sinna ja valvetöö tervisekeskustes. „Maapiirkonna inimestel või saareelanikel peaks olema hüvitatud teatud ulatuses näiteks Tallinnas arsti juurde käimine,“ jätkas Nõmm. Lisaks peab selgeks tegema, millised on perspektiivis erakapitali roll tervishoius.

Urmas Siigur võttis jutu üle sõnumiga, et selleks, et midagi muuta, tuleb hinnata, kus me oleme. „Mis juhtuma hakkab, on selge. Eesti elanikkond vananeb, see on loodusseadus. 10 viimase aastaga on 85+ vanuses inimesi tulnud Viljandi linna jagu juurde ehk 18 000 hinge,“ rääkis Siigur. „Kust kuningas kulda võtma peaks, ma praegu ei ütle. Aga raha on juurde vaja.“ Tema sõnul saab olemasolevat raha perspektiivis paremini kasutada. Kriitiline on esmatasandi toetamine ja ennetus. „See võtab aega, aga süsteemi efektiivsuse huvides on vaja sinna panustada,“ märkis ta. Vaja on ühtset ravivõrgu arengu strateegiat, mis hõlmaks kõike, alates maaperearstist kuni suurhaiglani ja sotsiaalse rehabilitatsioonini – see kataks kogu spektri inimese ümber.

Keskerakonda esindav Jaak Aab jätkas, et Eesti tervishoid on olnud nappide ressursside juures väga tublid. „Endiselt põhimure on arstiabi kättesaadavus nii esmatasandil kui ka eriarstiabis,“ lisas ta. Aabi sõnul on eriarstiabi kättesaadavus halvenenud viimastel aastatel ka seetõttu, et haigekassa reservid on otsa saanud. Mullu valitsus otsustas lisaraha juurde anda, mis omamoodi päästeoplaaniks osutus. „Arvan, et lähiajal peab midagi rahastamise suhtes otsustama. Lisaks on vaja e-riigi hüpe ära teha, pean silmas digiregistratuuri.“ Aab märkis, et e-hüppes on teatud asjad jäänud kahjuks venima. „Meil on see võimekus ja peame sinna panustama.“ Ta märkis ära ka ennetust, laiemat hõlmatust sõeluuringutes.

Hasso Uuetoa EKRE esindajana jätkas, et nemad tunnevad samuti muret ravijärjekordade pärast ja ootavad digiregistratuuri. „Aga see ei lahenda järjekordade probleemi, vaja on lisarahastust,“ märkis ta. Esmatasandi osas muretsevad ekrelased nende ülekoormatuse ja alarahastuse pärast. „Perearstid kurdavad, et terviseamet survestab haldama suuremaid nimistuid, aga see ei võimalda piisavalt tööd teha ja ennetusega tegelda,“ jätkas Uuetoa. „Me oleme ka mures EMO ja esmatasandi vastandamise pärast ja selle pärast, et samade teenuste hinnastamine on EMOs mitu korda kallim kui perearsti juures.“ Uuetoa sõnul on mure ka perearstide järelkasvuga, kes pigem võivad minna välismaale tööle. „Me kindlasti leiame, et meditsiini paremaks toimimiseks on vaja rahastamise võimalused ringi mõelda. Soovime nii ravimite kui ka meditsiiniseadmete käibemaksu vähendada: see on üks väike samm meie programmis,“ lõpetas.

Jutujärje üle võtnud sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas märksõnu ennetus, lapsed, perearstid ja õed, koostöö, e-lahendused, lisaraha ja avaldas heameelt, et tervishoiuküsimuse vaatest oleks valitsust erakordselt lihtne moodustada: valitseb üksmeel. Sikkut tõi eraldi välja lisaraha, mis on poliitiline otsus. „Täiendava rahalise ressursi nimel peab tööd tegema,“ rõhutas ta.

Georg Männik sõnas, et oleme tasapisi sisenemas jätkusuutmatuse faasi, mis püsib koos meie kõigi suure ponnistuse baasil. „ÜRO aruandes olime kõikide näitajate poolest alla Euroopa keskmist, halb on see, et isegi positiivsete trendide osas meie liikumise kiirus on aeglane,“ rääkis Männik. „Järelikult tuleb vaadata ülevalt ja suurelt.“ Esimene valdkond on see, et inimesed peavad oma tervise eest ise seisma, keegi ei jõua käest kinni hoida. Teine aspekt on Eesti tervishoiusüsteemi uskumatu killustatus. „Kui oled sattunud perearsti juurde, on logistika eriarstini suhteliselt keeruline, sama keeruline on eriarstide vahel tsirkuleerimine,“ selgitas ta. „Kuid tervishoid on üks tervik ja see liiklus peaks olema ladusam.“ Rahastamise osas on tema sõnul nii, et kui raha kõvasti juurde panna, siis kergendust saab, aga perspektiivis see ei aita, kui muid tegevusi ei lisandu.

mu.ee veebilehe küsitluse tulemused
mu.ee veebilehe küsitluse tulemused

Saalist küsimus: mida arvata universaalsest ravikindlustusest?

Sikkut toetas täiel määral: kõigil on õigus arstiabile. Männiku sõnul kõik peavad abi saama, aga ei pea olema vaid üks rahastusallikas. Uuetoa ühines mõttega, et kõigil peab olema ligipääs teenustele, samal arvamusel olid ka Aab ja Siigur ja Haller-Kikkatalo, viimane rõhutas, et tuleks ikkagi rõhutada inimese enda vastutust tervise eest. Nõmme sõnul esmatasand peab olema kättesaadav, aga teatud tasemelt tuleks diferentseerida, kes panustab ise. Talviku sõnul peavad loomulikult kõik abi saama, aga universaalsus on natuke trikiasi, sest siis peaks ka solidaarselt süsteemi maksma. „Solidaarse meditsiini piirid on paigast ära ja see tuleks läbi vaadata. Üsna mitu asja tuleks selle alt välja jätta, nagu kasvõi juuksepiiri lõikus või veresoonte ilulõikused,“ lisas ta.

Rain Laane: kas laste eest tuleks ka ravikindlusse kanda 13% riigieelarvest nagu pensionäride eest?

Artur Talvik märkis, et sisuliselt on tegemist raamatupidamise trikiga. „Rahastamisest rääkides on see riikliku prioriteedi küsimus. Teadlaste debatil kuuleme ju sama juttu, päästjate omal ka,“ rääkis ta. „Palju tõsisem koht, kust tasuks kokku hoida, on investeeringud betooni, infrastruktuuri, aga see on tõsine poliitiliste valikute tegemise koht.“

Kadri Haller-Kikkatalo sõnul mõneks ajaks võiks mõned ehitised jätta, sest inimesi on vaja hoida, nii nende tervist kui ka haridust. „Lisaraha võib tervishoidu alati juurde panna, aga me ei jõuaks kunagi sinna, kus on piisavalt raha,“ rääkis ta. „Enne see tööle ei hakka, kui olemasolev süsteem ei ole parandatud.“ Kokkuhoiukohad on tema sõnul väga paljulubavad, kui põhjalikult vaadata.

Kuido Nõmme sõnul on raha juurde vaja ja tegelikult see ei loe, kas see võetakse laste eest nimetuse alt või kaetakse betoonikulusid. „Loomulikult saab süsteemi parandada, aga terve rida asju on, mida tuleb süsteemi juurde lisada. Kasvõi IT lahendused või täiendav meditsiiniline julgeolek, et oleksime valmis suurteks kriisideks, kuni sõjani välja,“ jätkas ta. Nõmme sõnul Vabaerakond on raha lisandumiseks kapitalimaksu, maksustada äriettevõtte kinnisvara ja sealt saadud raha panna ka tervishoidu.

Siiguri sõnul on SKP 100% ja kui tervishoiu osa kusagilt suuremaks venitada, siis kusagilt tuleb see võtta. „Katsuks rihtida olemasoleva paremale kasutamisele,“ leidis ta.

Aabi sõnul laste eest 13% on sümboolselt väga hea, aga küsimus on samades asjades, mis eelpoolkõnelejad rääkisid. „Oleme aastaid rääkinud, et ühest tööjõumaksust laekuv 13% ei kata kõiki vajadusi. Aga tulekahju kustutamisega raha juurde ei too, tuleb midagi juurde leida,“ lisas ta. „See on teiste kulude arvelt leitud raha. Kuid neid lahendusi tuleb otsida.“

Uuetoa sõnul on tegemist populistliku küsimusega, aga samas meditsiin vajab lisaraha. „Kuidas see tuleb, on eraldi küsimus,“ lisas ta.

Sikkut nõustus, et kui on valida kas jah või ei tervishoidu raha juurde, siis muidugi maksta 13% laste pealt. „Ma lihtsalt näen siin väikse riskina seda, et kuidas selgitada avalikkuses, et hakkame maksma laste pealt, et tagada tervishoiuteenustele ligipääs ka ravikindlustamatutele,“ lausus Sikkut. „Aga see 13% laste pealt ja analüüs seda toetab, siis minu poolest on see hea mõte. Samas on tööturu arengud sellised, et sotsiaalmaksu baas tõmbub järjest kokku, seega see, kust me raha kogume, võib olla tuleb üle vaadata: inimesed ei panusta enam igakuiselt regulaarselt sotsiaalmaksu kella 8-17 tööpäeva kaudu ühe tööandja juures.“

Männiku sõnul kui süsteem ja eesmärgid on selged, siis ka raha leitakse. „Tänase 13% sees on tööealised vanemad ja lapsed. Kuid me hakkasime sinna lisama ka teisi gruppe ja kulusid, seega jäime kehva seisu. Teine ja tähtis küsimus on see, et tegelikult meie väikelaste ja koolilaste tervise monitoorimine ja jälgimine on suhteliselt vale. Peaksime rääkima sihtsuunitlusega rahastamisest ja sinna läheb niipalju, kui vaja on, mitte lihtsalt 13%,“ lisas Männik. Ta rõhutas ka kaitseressursi küsimust, mis tervishoiu võtmes on tõesti alarahastatud.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.