Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harvikhaiguste tugivõrgustik on riigiti erinev
Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kutsub liikmesriike üles laiendama harvikhaiguste Euroopa tugivõrgustike teavitustegevust, õppima üksteiselt ja toetama üksteist, et luua kindel suunamismenetlus, mis tagaks ka kõige vaesemate või kaugemate piirkondade patsientidele ravi Euroopa parimate spetsialistide poolt.
Euroopa tugivõrgustike kaasamine ja juurdepääsetavus on ELis väga erinev. Mõni liikmesriik peab eduka süsteemi loomiseks panustama rohkem kui teised. Soome kogemus on hea näide hästi toimivast süsteemist, kuid Euroopas puudub ühtne või ühiselt kokku lepitud mudel Euroopa tugivõrgustike integreerimiseks tervishoiusüsteemidesse.
Seotud lood
Terve 13aastane Läti tüdruk. 2018. aasta suvel hakkab tal ühe silma nägemisvõime kaduma. Pool aastat hiljem juhtub sama teise silmaga. Kõik uuringud on tehtud – need ei näita midagi. Mis on lapse ootamatu pimedaks jäämise põhjus, ei oska öelda ei Läti ega ka Eesti arstid. Kuid vastuse saamiseks on üks võimalus veel.
Homme, 28. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Sel puhul vastasid küsimustele Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse arst ja Eesti Geenivaramu teadlane Neeme Tõnisson (NT) ning Eesti Geenivaramu juht professor Andres Metspalu (AM).
Kandideerimise tähtaeg: 12.05.2025
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele