Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Silmakäsitlus esmatasandil: soovitusi jagab eriarst
Kui hästi osatakse Teie hinnangul esmatasandi meedikute ja apteekrite poolt inimeste silmamuresid märgata?
Esmatasandil märgatakse neid muresid väga edukalt ning kuna silm on oluline meeleelund, siis oskavad patsiendid ka silmaga seotud kaebustele rõhku panna. Kuna silmi on kaks, siis ei pruugi patsiendid vahel märgata, et ühe silma nägemine on langenud, kuna kaks silma vaatavad ju koos. Märgatakse erinevust siis, kui juhuslikult üks neist kinni pannakse.
Milliste silmamuredega pöördutakse Teie vastuvõtule, mida võiks lahendada esmatasandil?
Põletikud, ikka eelkõige üldinfektsioonidega kaasnevad rähmased konjunktiviidid. Õige on pöörduda kerge rähmamise korral apteeki ning kasutada kunstpisaraid, kuna viirustest tingitud põletikud on iseparanevad ning rähmamisest tingitud ebamugavust aitavad kunstpisarad leevendada. Tugeva rähmamise korral saab perearst kirjutada antibiootikume sisaldavaid silmatilkasid. Ka halaasion ehk rahetera vajab eelkõige massaazhi ja kompressi, tugevama põletiku korral retseptipõhist ravi.
Millised on 2-3 soovitust esmatasandil kolleegile silmaprobleemidega tegelemisel? Mida märgata tuleks?
Küsimus nr 1 peaks alati olema, kas nägemine on muutunud. Kui nägemine on näiteks kiirelt langenud ja väliseid põletikutunnuseid pole, siis tuleks kiirelt suunata spetsialistile.
Millise vanusegrupi silmadega võiks esmatasand ja apteeker rohkem tegelda – kas lapsed, eakad, arvutikasutajad?
Kuna kuiva silmaga patsiente on igas vanusegrupis. Neid patsiente on kuni 30% elanikkonnast, siis vajavad nemad eelkõige nõustamist.
Tasub teada
ITK silmaarst Reili Rebane teeb 9. mail ITK ja Meditsiiniuudiste konverentsil „Pilk silmale“ ettekande teemal: „Kuiv silm ja silm jookseb vett. Pisarakanali probleemid lastel“.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele