Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elundite siirdamise maht mullu kasvas
TÜ Kliinikumis, mis on Eestis ainus siirdamisoperatsioone tegev haigla, siirati 2018. aastal 72 elundit, aasta varem oli siirdamisi 50.
Seotud lood
Alates TÜ Kliinikumi Scandiatransplandi liikmeks saamisest 2017. aasta mais on mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest saadud elund 16 Eesti patsiendile siirdamiseks.
Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.
Eesti haiglate koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaigla siirdamiskeskusega on PERHi kardiokirurg Günter Taali sõnul praegu ideaalilähedane. Oktoobrist saab Eesti Scandiatransplandi täisliikmeks, mis tähendab, et ka eestlased saavad Põhjamaadest doonororganeid.
Sel suvel siirdati Helsingi Ülikooli keskhaiglas Eesti arstidega koostöös uus süda juba neljandale eestlasele. Kuna seekordne patsient oli ravil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, siis kuulusid siirdamismeeskonda kardiokirurg Günter Taal (GT) ja kardioloog Pentti Põder (PP), kes räägivad siirdamistest üldisemalt.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
- ST
Vaata ka infotunni videosalvestust!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele