Kadi Heinsalu • 29 mai 2019 06:13

Konverents Update 2019 vaatab erialadesse sügavalt sisse

5. detsembril Medicumi ja Meditsiiniuudiste koostöös toimuval uutmoodi formaadis konverentsil detsembris annavad 10 tuntud arsti ülevaate oma eriala olulisematest uudistest.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Martin Kivi räägib konverentsil olulistest muutustest uro-onkoloogila valdkonnas.   Foto: Jaana Toomik

Kui mõnel erialal on välja tuua uued diagnostikavõimalused, siis teiste puhul saab rääkida farmakoteraapia avardumisest või interdistsiplinaarsusest. Mida uut on hetkeseisuga erialade lõikes teada?

Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogilt Thomas Zimmereri sõnul toimuvad gastroenteroloogia erialal jätkuvalt kõige kiiremad arengud hepatoloogia valdkonnas. “Siin on uueks suureks väljakutseks mittealkohoolne rasvmaks ja sellega seotud haigused: steatohepatiit ja steatohepatiidi tsirroos. Sageli kaasuv metaboolne sündroom nõuab head interdistsiplinaarset koostööd endokrinoloogide ja kardioloogidega,” lisas ta.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Eno-Martin Lotman sõnas, et kardiovaskulaarhaigused mõjutavad väga oluliselt Eesti inimeste elukvaliteeti ning elu pikkust. “Viimasel kümnendil on väga suuri muutusi toimunud kardioloogiliste protseduuride võimalustest nii struktuursete südamehaiguste, koronaarhaiguse kui ka elektrofüsioloogia valdkonnas. Sellega paralleelselt on suuri muutusi toimunud ka kardiovaskulaarses farmakoteraapias, millest olulisemad puudutavad südamepuudulikkuse ja düslipideemia ravi ning kodade virvendusarütmia ja diabeedi tüsistuste ennetamist ja ravi,” selgitas Lotman.

Olulised muutused uroonkoloogias

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogi Martin Kivi sõnul on viimastel aastatel väga olulised muutused olnud uroonkoloogia valdkonnas, eeskätt eesnäärmevähi ja neeruvähi diagnostikas ja ravis. Eesnäärmevähk on praegu liikunud krooniliste haiguste kategooriasse. “Tõenduspõhiselt on muutunud eesnäärmevähi riskitegurite nimekiri,” lisas ta. Tõestatud on elustiili mõju haigestumisele ja progressioonile. Täiustunud on eesnäärmevähi diagnostilised algoritmid.

Kivi sõnul on igapäeva praktikasse tulnud uuemad biomarkerid (4K score-test, MDx, PHI), mis ei ole PSA analüüsi veel asendanud, kuid parandavad oluliselt PSA spetsiifilisust ja aitavad selekteerida patsiente eesnäärme biopsiaks.

“Uuemate biomarkerite kasutamine annab võimaluse rohkem kui 30% juhtudest vältida ebavajalikke eesnäärme biopsiaid ja vähendada sellega seotud stressi ja tüsistusi,” tõdes ta. Multiparameetriline MRT (mpMRT) koos täpse koebiopsiaga kahtlasest koldest eesnäärmes on konventsionaalse eesnäärme biopsia asemele tulev uus standard.

Eesnäärmevähiga patsientide aktiivse jälgimise strateegia on Kivi sõnul täiustunud. Suurt tähelepanu pööratakse patsientide turvalisuse tagamisele ja agressiivsete eesnäärmevähi vormide olemasolu riski minimiseerimisele.

“Eesnäärmevähi leviku hindamisel on PSMA PET avanud uue diagnostilise dimensiooni isegi mikrometastaaside leidmiseks. Kuna uuritakse patsiendi kogu keha, siis on võimalik leida haiguskoldeid ka väljaspool vaagna piirkonda ning taastekkinud haiguskoldeid väga varakult tuvastada. PSMA PET on uus kaasaegne diagnostiline standard,” lisas ta.

Multimodaalne meeskond langetab personaalseid raviotsuseid, kaaludes kõiki ravivõimalusi ning arvestades patsiendi seisundit ja ootusi. Just eesnäärmevähi kaugelearenenud protsesside puhul on ravivõimalused tema sõnul laienenud. Kasutusele on tulnud uued ravimid ja ravimkombinatsioonid, mis on haigekassa poolt täielikult hüvitatud.

Neeruvähi osas on doktor Kivi sõnul kirurgilises ravis esmavalikuks miniinvasiivsed ravimeetodid, mis on reeglina suunatud neeru säilitamisele. ”Tänu uuematele ravimitele saab kaugelearenenud protsesside puhul oluliselt pikendada patsientide elulemust ja elukvaliteeti säilitada,” lisas ta.

Kivi mainis veel oluliste märksõnadena kusepõievähi diagnostika täiustamist ja fotodünaamilise kasvaja diagnostika (PDD) ja NBI-meetodite kasutamist igapäevases praktikas.

“Eesnäärme healoomulise suurenemise ravis on võetud kasutusele uued miniinvasiivsed meetodid: eesnäärmekoe laserenukleatsioon, aquaablatsioon, UroLift, eesnäärme arterite selektiivne emboliseerimine," jätkas Kivi.

Samas kusekivide puhul on kasutuses ainult miniinvasiivsed ja endoskoopilised ravimeetodid. Juhul, kui on tegemist asümptomaatiliste neerukividega, millel tüsistusi ei ole, siis ei rakendata ravi kohe, vaid patsient jäetakse jälgimisele.

Bioloogiliste ravimite võidukäik

Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoveneroloog Pille Konno sõnas, et julgelt on dermatoloogias alanud uus ajastu seoses bioloogiliste ravimite kasutamisega.

“Teadusuuringutega on leidnud kinnitust üha täpsemad dermatoloogiliste haiguste tekkemehhanismid ja on uuringutega tõestust leidnud ka efektiivsemad ravimeetodid, mis aitavad patsientide elukvaliteeti oluliselt parandada,” lausus ta. 2011. aastal alustas Eesti Haigekassa esmakordselt raske psoriaasi bioloogilise ravi kompenseerimist dermatoloogias.

“Psoriaasi ravis on meil kasutusel ustekinumab, adalimumab, infliximab, sekukinumab, etanercept, guselkumab, ixekizumab, risankizumab. Psoriaasi raviks veel ei ole kättesaadavad certolizumab, golimumab, brodalumab, tildrakizumab, mirikizumab. Biosimilaride kasutamine on bioloogiliste ravimite hindu langetanud ja kättesaadavust parandanud,” jätkas Konno.

Lisaks psoriaasile alustati 2017. aastal raske kroonilise urtikaaria ravi omalizumabiga ja raske supuratiivse hidradeniidi ravi adalimumabiga.

Konno sõnul alustati 2019. aastal raske atoopilise dermatiiidi ravi dupilumabiga. “Kindlasti oleks bioloogilist ravi vaja raskele villilise grupi nahahaigusele – pemfigusele (Rituximab). Uudistena on dermatoloogias raske alopeetsia ravi ruxolitinibi, baricitinibiga ja vitiliigo ravi tofacitinibiga, kuid need veel ei ole Eestis dermatoloogias kättesaadavad,” rääkis Konno.

On veel dermatoloogilisi haigusseisundeid, mille puhul võiks bioloogilisest ravist abi saada: granuloma annulare, pyoderma gangrenosum, pityriasis rubra pilaris jne. Konno sõnul kuulub paljudes riikides maliigse melanoomi bioloogiline ravi dermatoloogia valdkonda.

“Ka patsientide informeeritus uute ravimeetodite osas aastatega suureneb, konverents Update 2019 on hea võimalus teadmiste värskendamiseks,” märkis Konno.

Neuroloogiat konverentsil esindav ITK neuroloog Toomas Toomsoo sõnul on neuroloogiat pikki aastaid peetud erialaks, kus esmatähtis on diagnostika. “Käesoleval ajal on uued ravivõimalused neuroloogiliste patsientide käsitlemisel palju võimalusi pakkuvad,” rääkis ta.

“Püüan anda ülevaadet uutest muutustest nii neuroloogiliste haiguste diagnostikas kui ka ravis.”

Infektsioonihaigustest kõnelev LTKH infektsioonihaiguste arst Kerstin Kase ütles, et kavatseb Update 2019 konverentsil kindlasti rääkida esiteks HIV ja PrEP (+/- HCV) teemal ja teiseks borrelioosist.

Vaata kava täpsemalt siit.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Kristi Kammer
Kristi KammerMeditsiiniuudiste müügi- ja arendusjuhtTel: 507 9553