10 juuni 2019 12:30
Jaga lugu:

11 sammu vähihaige paremaks aitamiseks

Endise vähipatsiendina jagab PERHis patsiente nõustav ja hiljuti vaimse tervise õe kutse omandanud Merike Värik mõtteid, kuidas riik saaks (onkoloogilise) patsiendi jaoks rohkem olemas olla.

Patsiendinõustaja Merike Värik  Foto: Photographer: Sander Sellin

⦁ Uus kasutajasõbralik ühtne IT-programm kogu tervishoiusüsteemis, mis võimaldaks koondada kogu inimese kohta käiva info: kasutatavad teenused, avatud lepingud, analüüsid jne kuni testamendini välja. Info oleks igale kasutajale vastavalt tema eriala õigustele nähtav. Kiirendaks asjaajamist, väldiks topeltuuringuid.

⦁ Arstidele on vaja assistent-andmesisestajat, et kogu info saaks kirja operatiivselt ja arstid saaksid ravida haigeid. Ühe assistendi peale võiks olla 10–15 arsti.

⦁ Tervisekeskustes peaks olema valvearsti või pereõe vastuvõtt laupäeviti ja pühapäeviti, sest inimesed haigestuvad igal ajal ja käivad erinevate graafikutega tööl. See aitaks vähendada pöördumisi erakorralise meditsiini osakonda.

⦁ 24/7 nõustamistelefon vähipatsientidele ja palliatiivravi telefon, kus kõnedele vastavad kogenud õed, kes nõustavad ja aitavad lahendada patsiendi probleemi koheselt, sisestades ka samal ajal vajaliku info patsiendi haigusloosse. Ei taha automaatvastajat, et vali 1, või 2 või 3 ja jäta oma teade. Siin ei aita äpid ega sõnumid ega robotid ja muud popid lahendused. On vaja inimest, kes nõustab ja lahendab patsiendi probleemi koheselt, andes juhised toimimiseks.

⦁ Vähihaigetele personaalne õde-nõustaja, kes kogu protsessi jooksul hoiab temaga sidet, haldab ja toetab, et patsient teaks, kellele helistada ja nõu küsida. Patsient saab kohe alguses infokausta, kus on vajalikud kontaktid ja bukletid. See on nagu vähiravi teejuht: mis haigus tal on, mis toimuma hakkab, mis on keemiaravi, mis on kiiritus jne.

⦁ Kõigile vähihaigetele kohustuslik toitumisnõustamine. Tihti inimesed teevad endale ise liiga, süües keemiaravi ajal uhuu-meditsiini propageerijate soovitatud drooge ja lisandeid ning pidades nn imedieete, mis nõrgestavad organismi ja teevad kahju.

⦁ Taastusravi ladus korraldus. Kuigi taastusravile võivad saata nii taastusraviarst, kirurg kui ka onkoloog, ei toimi see praegu ladusalt ja puudus on lümfiterapeudi teenustest.

⦁ Perearstidele kohustus kutsuda patsienti iga 2–3 aasta tagant vastuvõtule, et ennetada terviseprobleeme.

⦁ Vaimse tervise kabinetid kõikidesse tervisekeskustesse.

⦁ Hospiitsi arendamine ja kättesaadavus. 12 kohta 1,3 miljoni elanikuga Eesti peale on armetult vähe. Tuleb igakülgselt arendada palliatiivravi, luues juurde voodikohti ja lisades teenuseid.

⦁ Riigihanked tuleks tervihoiust ära kaotada, sest see ei taga stabiilsusta ja kvaliteeti. Tooksin siin näitena diakoonihaigla ja vähihaigete toetusravi kurvad ning närvesöövad lood. Kahju väga tublidest inimestest, kes on panustanud ja teinud suurepärast tööd. Aga siis selgub, et keegi algaja pakub 15% odavamat hinda. Korralikult toimivaid organisatsioone ei tohiks lõhkuda, vaid hoida ja edutada ka uusi tulijaid, kuid mitte teiste arvelt. Me vajame neid teenuseid Eesti väga.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451kadi.heinsalu@aripaev.ee
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455aet.trisberg@aripaev.ee
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454violetta.riidas@aripaev.ee
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446siret.trull@aripaev.ee
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862karin.tamm@aripaev.ee
Kristi Kammer
Kristi KammerMeditsiiniuudiste müügi- ja arendusjuhtTel: 507 9553kristi.kammer@aripaev.ee