LEAN juhtimine tervishoius on edukalt kasutusel ka Eestis, nii kliinikutes, haigekassas kui ka näiteks ravimifirmas. Mis kasu see tuua võib, arutlevad AstraZeneca Baltikumi respiratoorse raviala juht Kati Naber ja AstraZeneca Baltikumi juht Kuuno Vaher.
- LEAN juhtimine eeldab planeerimist ja süsteemsust. Foto: Shutterstock
Arutlevad Kati Naber ja Kuuno Vaher.
"Juba täna puutume kokku sellega, et harjumuslikult lihtne ligipääs riikliku ravikindlustusega kaetud tervishoiuteenustele, teenusepakkujatele ja ravile on piiratud ning valdkonnaga seotud inimestele on üheselt selge, et vaid mõne aasta pärast ei ole kogu tervishoiusüsteem praegusel kujul enam jätkusuutlik.
Põhjuseid selleks on mitmeid – vähenev arstide ja õdede hulk, vananev ühiskond, ravipraktikaid radikaalselt muutvad raviviisid, muutunud töösuhted ühiskonnas, suurenenud patsiendi ootused – neid põhjuseid on veelgi. Maailm meie ümber muutub – ja muutuma peab ka tervishoiuvaldkond.
Eestis hinnatakse patsiendikesksust
Väga positiivne nähe Eesti puhul on see, et kõik juhtivad osalised tervishoius – haigekassa, juhtivad haiglad, progressiivsed perearstid, õed, tulevikku suunatud mõtlemisega ravimitootjad ja teisedki – on selle vajaliku muutuse ilma suure debati ja laiapõhjalise kokkuleppeta juba sõnastanud – me peame kõik muutuma oluliselt rohkem patsiendikesksemaks ning võtma selge ravitulemuse vastutuse ühtses patsiendi meeskonnas. Ja kõige hakkajamad on juba ammu alustanud.
Suurepärase näitena võib välja tuua Viljandi haiglas arendatava PAIK projekti, kus osapoolte koostöös töötati välja inimese vajadusest lähtuva integreeritud teenuste loomise mudel. Teenuste kujundamise puhul peetakse eelkõige silmas inimese vaadet: "Mis oleks, kui erinevad teenusepakkujad toimiksid samas infoväljas, nii et näiteks Viljandi haiglast koju saabuv üksi elav eakas Marta leiaks eest koduhooldaja köetud toad ning täidetud külmkapi, hoolimata sellest, et osapooled – haigla ja sotsiaalteenuse pakkuja – on rahastatud ja juhitud eri allikatest," on visualiseerinud Viljandi haigla juht soovitud olukorda.
Ka Eesti Haigekassa kuvab selgelt oma rolli tervishoiupartnerina ja veab väärtuspõhise tervishoiu pilootprojekti, mille eesmärgiks on parema ravitulemuse saavutamine, kaardistades koos kõigi osapooltega patsiendi raviteekonna (pilootprojekt
insuldipatsiendi teekonnast) ning plaanib alustada samm-sammult tulemuspõhist tervishoiu finantseerimist.
Kindlasti tuleb näitena välja tuua ka Eesti perearstide juhtgrupi juba aastaid väldanud töö, kus järjekindlalt on üritatud tõsta erinevate patsiendimeeskonna osapoolte kaasatust, koostööd ja optimaalsemat ravikäsitlust.
Õdede esindusorganisatsioonid ja tervishoiu kõrgkoolid on teinud suurepärast tööd, kindlustamaks õdede veelgi suuremat rolli ja vastutust patsiendi meeskonnas. Samuti tuleks välja tuua ravimitootjate liidu ja mõne juhtiva ravimitootja ponnistusi kaasvastutuse võtmisel patsiendi ravitulemustes läbi tulemuspõhise finantseerimise.
Eelnev oli vaid mõni näide juba käimasolevast tervishoiuvaldkonna innovatsioonist.
Kuidas panna lahendused parimal viisil tööle?
Keskkonna, ressursside ning ootuste muutustega muutuvad ka erinevate osapoolte ehk patsiendimeeskonna roll ja vastutus. Järjest enam kerkib üles küsimus, kes (nt arst, õde või apteeker) või mis (nt algoritm e-tervises, äpp või pulsikell) juhib patsiendi ravi? Kuidas patsiendi andmeid parimal viisil kasutada? Kui suur roll on elektroonilistel algoritmidel ja tehisintellektil? Nendele küsimustele peaksime lahendusi prognoosima juba täna.
Kõige kulutõhusam on tagada igale patsiendile individuaalselt kohandatud raviskeem, võttes arvesse võimalikult palju patsiendispetsiifilisi aspekte. Selleks, et seda tagada tuleb luua nn „raviks vajalik ökosüsteem“ – alates patsiendi haigusteadlikkusest ja preventsioonist, läbides diagnoosi, raviotsuse ja patsienditoe kuni võimaliku paranemise või tervenemiseni. Eeltoodud näidete põhjal saab öelda, et Eestis on tervishoiupartnerid käivitamas juba mitu edukat „ökosüsteemi“ sarnast projekti, kus patsient on keskel ja tema ümber ehitatakse vajalikku tugisüsteemi, võrgustikku või teenust.
Millele peaksime tulevikku silmas pidades veelgi rohkem panustama? Nagu eelnevalt rõhutatud, toimuvad meie tervishoiu arengud väga õiges suunas. Küsimuseks on, kuidas kõike seda veelgi paremini koordineerida ja mujal maailmas järgi proovitud meetodeid rakendada. Eesti on hea koht, kus uusi rakendusi ja piloote testida. Tuleb mõõta ja auditeerida oma tegemisi ja selekteerida välja tõelised, erinevatele osapooltele väärtust loovad tegevused.
Oleme seisukohal, et võibolla olulisim antud hetkel on erinevate osapoolte kaasatus, nn „silode“ vähendamine, avatud koostöö ja samasuunaline mõtlemine. Üheks võimaluseks oma LEAN mõtlemist proovile panna ning õppida teiste kogemustest on võtta osa märtsis algavast
Jari Kukkoneni koolitusest
„LEAN mõtlemine tervishoius“.
Lõppude lõpuks soovime kõik koos saavutada parimat patsiendi ravitulemust – ja seda kõigi tervishoiu osaliste koostöös. Nii nimetatud motivaatorid ja vahendid sellel teel on reaalsete ravitulemuste mõõtmine, laiem tulemuspõhise tervishoiu finantseerimise kasutuselevõtt ning digivõimekuse maksimaalne kasutamine.
LEAN tervishoid ravimitootja vaatest
Rahvusvahelise ravimitootja vaatest on LEAN mõtlemisel kaks külge. Sisemiselt alustame suure rahvusvahelise organisatsiooni väikese Eesti rakukesena ettevalmistust uue ravimeetodi potentsiaalseks kasutuselevõtuks minimaalselt 3-5 aastat enne, kui ravim võimalike patsientideni jõuab. Sellesse töösse on kaasatud väga paljud erineva spetsiifilise teadmisega spetsialistid alates ravimite registreerimisest ja lõpetades meditsiiniliste ekspertideni. Oleme meeskonnaga teinud väga palju tööd LEAN protsesside rakendamise,l eesmärgiga tagada võimalikult hea koostöö ja koordineerimine sisemiselt. Läbi selle saab kindlustada, et samadel inimestel oleks võimalik teha koostööd erinevate tervishoiupartneritega.
Meile on oluline, et õige patsient saaks kaasaegsetest ravijuhenditest lähtuvalt õige ravi - õigel aja jooksul – individuaalselt kohandatud ravieesmärke järgides. Erinevaid tegevusi planeerides lähtume „patsiendi teekonnast“ – püüdes saavutada parimat vooefektiivsust just ravi saaja ehk patsiendi vaatest.
Näiteks: kui mitme korraga või millise aja jooksul saab patsient oma ravi või teenuse kätte. Milline on patsiendi ooteaeg spetsiifilise biomarkeri testi tulemusi või näiteks raske astma bioloogilise ravi rakendamiseks aega nõudvat multidistsiplinaarset raviotsust oodates. Koostöös erinevate tervishoiupartneritega – arstid, õed, apteekrid, haiglad, erialaseltsid, haigekassa, sotsiaalministeerium – püüame pakkuda nn „just in time“ patsiendikeskseid lahendusi. See tähendab, et – just siis, kui patsient või arst teenust vajab, on selleks valmis, suudab vastu võtta vms. Eestis oleme aidanud välja töötada ja rakendada infarktijärgse patsiendi õendustuge ja nõustamist, vähiravis püüame koos kõigi osapooltega leida lahendusi patsiendi kõrvaltoimete jälgimise toe rakendamisel, astma puhul aitame piloteerida ühte esimest Eestis ravijuhistel baseeruvat algoritmi ehk otsustustoe mudeli rakendamist raske astma patsiendi tuvastamiseks tervishoiusüsteemis olevate andmete põhjal jne. Selline partnerlus nõuab ennekõike suurt usaldust ja läbipaistvust nii sisemiste kui ka väliste ressursside ja protsesside juhtimisel, efektiivsust, kadude minimiseerimist ja erinevate osapoolte/ekspertide kaasamist. Ainult avatud koostöös suudame fokusseerida rohkem patsiendile ja mõõdetavate tulemuste saavutamisele ning selliselt panustades suudame tagada jätkusuutliku tervishoiuteenuse kättesaadavuse."
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024