Allan Rajavee • 13 veebruar 2020 07:00

Tippjuht: Eesti võimukad arstid hoiavad iganenud süsteemist kinni

Eesti tervishoiusüsteem on tabanud klaaslage, kuna ühelt poolt on e-tervishoiu abil digiteeritud haiguslood ja retseptid, kuid arengut pidurdab tervishoiutöötajate ning juhtide mõtteviis, tõdes tervishoiusüsteemide analüüsimisele keskendunud KPMG vanempartner Mark Britnell.

Tervishoiusüsteemide innovatsioonile keskenduva KPMG vanempartneri Mark Britnelli hinnangul võib Eesti tervishoiusüsteem teha eduka digipöörde järgmise viie aastaga, kuid see eeldab tervishoiukulutuste kasvatamist ja õigete investeerimisprioriteetide seadmist.  Foto: HEIKKI AVENT

„Olen esmakordselt Eestis ja olen täiesti hämmastuses – Eesti on digitaalselt ehk kõige täiskasvanum riik maailmas,“ leidis Britnell, kelle hinnangul võiks Eestit võrrelda ainult Iisraeli ja Singapuriga. Teisalt painab Eestit digiühiskondades levinud probleem. „Minu kogemus näitab, et mida digitaalselt arenenum on riik, seda traditsioonilisem on riigi tervishoiusüsteem ning selle juhtimine,“ ütles Britnell eelmisel nädalal toimunud KPMG ärifoorumi.

Eeskätt saab Eestis Britnelli hinnangul parendada just tervishoiu juhtimist, keskendudes teabevahetusele pere- ja erialaarstide vahel ning hoolekandeteenustele. „Eesti tervishoiusüsteemi erinevad osad pole väga hästi lõimitud, mistõttu on teie suured haiglad nagu kindlused, mida juhivad väga võimukad arstid,“ rääkis Britnell, kelle sõnul on taolist maailmavaatelist kokkupõrget näha Tartu Ülikooli kliinikumis.

Tema sõnul räägitakse kliinikumi puhul peaasjalikult võimust. „Tegelikult on antud olukorras võimuküsimustele keskendumine täiesti vale, sest tervishoid on olemuselt meeskonnasport,“ toonitas Britnell. Vajadust koostöö järele kasvatab veelgi vananev rahvastik, sest kuigi patsiente on tulevikus rohkem, siis arste on üha vähem.

Näiteks Britnelli esitletud KPMG andmetel on 45 protsenti Eesti arstidest ületanud 55 eluaasta piiri ja 24 protsenti on vanemad kui 65 aastat ehk teenivad lisaks palgale ka pensionit. Kuid need mured pole omased ainult Eestile. „Aastaks 2030 jõuab globaalne tervishoiutöötajate puudujääk 80 miljoni inimeseni, mis tähendab, et umbes 20 protsenti tervishoiuteenustest jääb ülemaailmselt katmata,“ selgitas Britnell.

Kolm mõtet Mark Britnellilt:

1. Tuleviku tervishoid peab keskenduma kvaliteedile ehk haiglad peavad keskenduma patsientide mahu teenindamise asemel ajaliselt seatud ravitulemusele.

2. 35% maailma tervishoiusektori ametikohtadest on digitaliseeritavad ehk tehnoloogia aitab ja inimene ei kao tervishoiust mitte kunagi.

3. Eesti peab kasvatama tervishoiukulutusi, kuid seadma prioriteediks perearstiteenuse digireformi, mitte uute superhaiglate ehitamise.

Eestis on arstide vähenemise probleem seda teravam, et nooremad arstid lahkuvad endiselt 4-5 korda suurema palga nimel Soome, kuid hoolimata ajude äravoolust moodustavad tervishoiusüsteemi kulutused Eesti SKP vaid 6,5 protsenti. Seejuures on lonkava süsteemi esimesi hapusid viljasid juba praegu näha maapiirkondades, kus perearstiteenuse kättesaadavus on piiratud ja koondub üha enam omavalitsuse keskustesse.

Samas on Britnell kindel, et Eesti suudaks tervishoiu puudujäägid lahendada umbes viie aastaga, kuid see eeldab sügavat kultuurilist muutust ja avatust automatiseerimisele. Seejuures uskus Britnell, et inimesed ja oskused digipöördeks on Eestis juba kohapeal olemas. Näiteks oleme esimene riik maailmas, kes on rakendanud tervishoiuteenuste pakkumisel plokiahela tehnoloogiat.

e-Eestil on lahendus olemas

„Te peate alustama praegu tervishoiusüsteemi kaasaajastamist selle vundamendist ja ma usun, et Eestil on olemas piisavalt nii-öelda telliseid ning segu, mille abil ehitada tervishoiusüsteem, mis ulatub pilvetehnoloogia ajastusse,“ arutles Britnell. Hoolimata tehnoloogia rakendamisest ei tohi unustada inimesi ja nende mõttemaailma muutmist.

Britnell tõdes KPMG ärifoorumil, et mõneti painab Eesti meditsiini endiselt nõukogudeaegne väärtustaak. „Ma mõistan, et Eesti meditsiini kultuurilised juured on väga tugevad ja inimesed jäävad alati tervishoiuga seotud küsimuste keskmesse, kuid tänapäevast meditsiini praktiseeritakse Lääne-Euroopas teistmoodi,“ ütles Britnell.

„Enamikus Euroopa Liidu riikides on arstid muutumas meditsiinisüsteemi jumalatest patsientide giidideks, kes aitavad minna läbi tervishoiusüsteemi,“ tõdes Britnell. Tema sõnul on uutmisel vaja vaadata tervishoidu tervikuna, kuid seejuures mõista, et enim vajab jätkusuutlikke lahendusi esmane ehk perearstiteenuse tasand.

Näiteks Eestis on juba pilootprojekti Minudoc korras rakendatud perearsti reaalajas videokonsultatsioone Pärnumaal. Britnelli sõnul peaks seda projekti laiendama, sest nutiseadmed on Eestis laialt levinud ja koos pereõdedega saavad perearstid anda kiiremini nimistu patsientidele esmase konsultatsiooni, mille järel saab hinnata inimese ravivajadust.

„Eesti tervishoiutöötajad peavad hakkama treenima tulevikuks juba praegu, kuna vastasel juhul seisate silmitsi olukorraga, kus tulevikus hakkavad sajad tuhanded patsiendid kogunema haiglatesse, et saada nõu lihtsate terviseprobleemide ravimiseks. See läheks riigile maksma veelgi rohkem ja inimesed saaksid ravitud valel ajal, vales kohas ja kokkuvõttes vale hinnaga,“ selgitas Britnell.

Eesti ei vaja haiglat, vaid perearstide e-võrgustikku

Sellegipoolest on digirevolutsiooni eeldus, et tervishoiukulude osakaal SKPs kasvab praeguselt 6,5 protsendilt kõrgemale, kuid digitaalne fookus aitaks Britnelli sõnul arenguhüppe kulusid optimeerida. „Olin Eestis kolm päeva ja kuulusin, et teile soovitakse ehitada uus 400 miljoni eurone suurhaigla, kuid teie valitsusel polnud piisavalt raha ning küsis selleks abi Euroopa Liidult,“ ütles Britnell.

Tema pole nii kindel, kas Eesti vajab järgmist superhaiglat. „Te vajate tervisesüsteemi, mis põhineb tugeval perearstide võrgustikul ja kogukonna hoolekande teenustel, mitte hiigelsuurt meeletute kuludega haiglakompleksi, mis meelitab patsiente kogunema koridoridesse,“ arvas Britnell. Neid otsuseid peavad Britnelli sõnul lahendama poliitikud, kes kureerivad tervishoiu eelarveid.

Kahjuks esineb Britnelli sõnul poliitringkondades tervishoiu teemadel tihti kognitiivne dissonants ehk rahvakeeli poliitikud ei saa reaalsusest aru. „Küsimus on selles, kuidas sa kulutad 400 miljonit eurot. Me kõik teame, et poliitikutele meeldib linte läbi lõigata ja uusi hooneid avada, aga nad võivad lõigata läbi digitaalseid linte ja kui keegi peaks seda teadma, siis on see e-riik Eesti,“ tõdes Britnell.

Kuigi tuleviku tervishoid on paratamatult seotud tehnoloogiaga, siis on automatiseerimise vajadus Britnelli sõnul väiksem kui teistes valdkondades, nagu näiteks panganduses või tööstuses.

„Inimlikku sooja südant või toetavat puudutust ei saa mitte ükski digitaalne lahendus mitte kunagi asendada. Seega peab tervishoid rakendama rohkem tehnoloogilist mõtlemist, kuid see ei tohi unustada ära baasväärtusi ja eesmärki inimesi ravida ning pakkuda turvatunnet inimlike tervisekriiside ajal,“ ütles Britnell.

Tervishoid erakätesse?

Tervishoiu rahastamist puudutati ka KPMG ärifoorumil toimunud poliitikute debatil, kus osalesid riigikogu opositsiooniparteide esimehed Kaja Kallas ja Indrek Saar ning napilt parlamendist välja jäänud Eesti 200 poliitik Indrek Nuume. Loomulikult nentisid poliitikud, et lihtsaid lahendusi pole.

Indrek Nuume hinnangul ei aita tervishoiusüsteemi lihtsalt raha juurde andmine. Sama leidis ka Kaja Kallas, kes tunnistas, et süsteem on praegu selgelt ebaefektiivne. „Tervishoiusüsteemi üks peamisi küsimusi on, kas tulevikus on võimalik kaasata sinna rohkem eraraha,“ ütles Kallas.

Samuti avaks see tee sotsiaalmaksu reformile, mida Kallase sõnul ootavad paljud ettevõtjad. „Sotsiaalmaks on liiga kõrge, mis tähendab, et maksustame liiga kõrgelt töötajat. Praegu on suurepärane aeg üle vaadata, mida me maksustame,“ ütles Kallas.

Samas tunnistas Kallas debati tuleohtlikkust. „Arstid on väga lugupeetud inimesed, mistõttu teistel arutelus osalejatel tihtipeale pädevust ei nähta,“ leidis Kallas, kelle sõnul peaksid ka arstid end muutustele rohkem avama.

Indrek Saar leidis, et opositsioonipartneri soovitus avada tervishoid erasektorile võib olla väga ohtlik. „Ma mõtleks mitu korda, enne kui annaksin tervishoiu erakätesse. Me just nägime, kuidas hulgimüügiketid võivad panna apteegid päevapealt kinni,“ ütles Saar. Tema arvates on vaja esmajoones kasvatada tervishoiukulutusi. „Praeguses olukorras panustame liiga vähe vahendeid, kuid soovime selle raha eest saada kaks või kolm korda paremat kvaliteeti, kui see reaalselt võimalik oleks,“ ütles Saar.

Mark Britnell ei usu, et Eesti peaks mingil määral erastama tervishoiusüsteemi. „Te kulutate ainult 6,5 protsenti SKPst tervishoiule, kuid ELi keskmine on 10,5 protsenti. Seega teil on veel pikk tee minna, kui peaksite päriselt erastamisele mõtlema hakkama,“ ütles Britnell.

See aga ei tähenda, et eraettevõtted peaksid jääma tervishoiu digirevolutsioonist kõrvale. “Koostööprojektid tehnoloogiafirmadega on tee, mida mööda minna. Valitsusel on äärmiselt keeruline olla kursis viimaste tehnoloogiliste trendidega, kuid tervishoidu muutes on vaja tehnoloogiafirmade dünaamilist ja värvikat mõtlemist, mida saab rakendada koostööklastrite kaudu,“ selgitas Britnell.

Kes on Mark Britnell?

Mark Britnell (54) on praegune KPMG vanem partner ja endine Suubritanna tervishoiusüsteemi (NHS) tippjuht. Britnell alustas tööd NHSis 1990ndatel ja pärast kümmet aastat keskastmejuhina sai toona 34aastasest Britnellist Suurbritannia ajaloo noorim haiglajuht, kui ta 2000. aastal võttis üle Birminghami haigla tüürimise.

Pärast kuut aastat Birminghamis edutati Britnell Lõuna- ja Kesk-Suurbritannia tervishoiustrateegia juhiks ning 2007. aastal NHSi teenuseplaneerimise osakonna juhiks. 2009. aastal liitus Britnell KPMGga. KPMGs töötades on Britnell külastanud ja analüüsinud 80 riigi tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust ning töökorraldust. Ühtlasi on Britnell olnud Maailma Majandusfoorumi tervishoiusektori innovatsiooni töögrupi liige.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Kristi Kammer
Kristi KammerMeditsiiniuudiste müügi- ja arendusjuhtTel: 507 9553