Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uudishimupäring toob karistuse
Kui andmekaitse inspektsioon on tuvastanud tervishoiuasutuse töötaja rikkumise andmete vaatamisel, alustatakse järelevalvega, millele võib järgneda väärteomenetlus.
Uudishimupäringute eest on tehtud tervishoiuasutustele mitu väärteotrahvi.
Üldine reegel on, et tervishoiuteenuse osutaja ei tohi oma ametipositsiooni ära kasutada isikliku uudishimu rahuldamiseks. Alati ei ole kõik must-valge ja nii on inspektsioon saanud kaebusi arsti sugulastelt, kellel pole ilmselt oma lähedasega kõige soojemad suhted.
Inspektsiooni esindaja kirjeldas, et nende menetlusesse on aga jõudnud näiteks juhtum, kus terviseandmeid on vaadanud digiloost täisealise lapse arstina töötav vanem. Samuti on viimase aasta sees menetletud perearstikeskuse juhtumit, kus tervishoiutöötaja vaatas oma sugulase terviseandmeid. "Selliseid uudishimupäringuid on tehtud patsiendi vaatest palju ka inimesele täiesti tundmatud tervishoiutöötajad. Kõige enam jõuavadki inspektsiooni just sellised kaebused, kus keegi on avastanud tema digiloo vaatajate hulgast nime, kellega tal ei ole olnud enda teada ühtegi kokkupuudet. Mõningatel juhtudel on olnud ühe päeva jooksul vaatamisi ühe inimese poolt tublisti rohkem kui kümnel korral," kirjutas inspektsiooni esindaja.
Inspektsiooni esindaja rõhutas, et kümnete tuhandete inimeste kohta ülitundlikku infot koondav tervise infosüsteem digilugu.ee nõuab igalt tervishoiutöötajalt teadlikku ja vastutustundlikku kasutamist. Ilma aktiivse raviteenuse osutamiseta või inimese enda antud nõusolekuta ei tohi andmeid vaadata ega muudmoodi töödelda.
Kui tervishoiutöötaja kasutab oma tööks terviseandmed digilugu.ee süsteemist, peab ta arvestama, et sealt saadud info on alati kõrvaliste isikute jaoks piiranguga teave. Seda ka juhtudel, kui tervise infosüsteemis olev info inimese kohta võetakse üle näiteks oma raviasutuse sisesesse infosüsteemi, sest seda on vaja arvestada raviplaani koostamisel.
Terviseandmeid tohib töödelda üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks ja terviseandmetele juurdepääs on mõeldud vaid selleks otstarbeks, mis tähendab, et väljapoolt raviteenuse osutamist terviseandmeid vaadata ei tohi.
Vaata ka Äripäeva Akadeemia 7. mail toimuva Soraineni vandeadvokaatide Norman Aasa ja Lise-Lotte Lääne koolituse infot.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele