Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
205 inimese koroonaproov on positiivne
Tõenäoliselt on nakatanud inimeste arv suurem ning viiruse kohapealset levikut arvestades lisandub kindlasti veel haigestunuid.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et viiruse kiire levik näitab, et see haigus on tulnud, et jääda. "Ma palun mitte häbimärgistada haigusesse jäänud inimesi, sest siis nad hakkavad seda varjama," lisas ta.
Kiirabibrigaadide ülekoormatuse kohta märkis Kadai, et ehkki õnnestus alguses kiiresti iga võimalik haige testida, siis kui kohapeal on levik olemas, tuleb ressurss panna sinna, kust sellest on kõige rohkem kasu. "Kergete haigussümptomitega inimene jääb kodusele ravile ja patsiendi käitumises midagi ei tohiks muutuda, olgu tal mis viirus tahes," lausus ta. Kadai ütles, et kiirabi peaks minema sellise inimese juurde, kellel on väga raske olla ja tal on näiteks hingamisraskused. Kergematel juhtudel tuleb helistada kas perearstile või perearsti nõudande telefonile.
Küsimusele, miks takistab kõigi soovijate testimist, vastas Kadai, et laiemalt on kehtestatud eriolukord: ei ole teemaks ainult viirus, vaid ka majanduslikud kitsikused näiteks isikukaitsevahendite osas: ressurssi tuleb säästa. "Laustestimine tähendab isikukaitsevahendite komplekti, teste, mis on defitsiidis," jätkas Kadai.
Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. Lapsi ja eakaid on nakatunute seas vähe.
Kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste abistamisele ja testimisele. Viiruse testimise võimekus on Terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites, et oleks tagatud kriitiliste juhtude testimine.
Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.
Eesti peamine fookus on vältida viiruse levikut eakate ja kroonilisi haigusi põdevad inimeste seas. Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitame vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida kokkupuuteid haigustunnustega inimestega. Lisaks tuleks vähendada lävimist lastega, kuna viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele. Lapsed ise põevad haigust enamasti kergelt.
Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine) ja haiguse korral püsida kodus.
16. märtsist alustas tööd Häirekeskuse infotelefon 1247, mis aitab vastata peamistele koroonaviirusega seotud küsimustele. Telefon töötab 24/7 ning on tasuta. Tarbijavaldkonna küsimustele, mis puudutavad reisi tühistamist või pooleli jätmist, ürituste piletite tasu või muude meelelahutuslike teenuste saamata jäämist, aitab vastustega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuandetelefon 620 1707 tööpäeviti kella 9-18.
Seotud lood
Accelerate Estonia ja Garage48 korraldasid online häkatoni, mille eesmärk oli arendada välja lahendused, mis aitavad Eestil koroonaviiruse kriisist tugevalt väljuda ning luua konkurentsieeliseid kriisijärgseks ajaks.
Ravimiamet on terviseameti juhendite ja professor Irja Lutsari seisukohtade toel pannud kokku juhendi apteekidele, kuidas toimida koroonakriisi ajal.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist alustab tööd Häirekeskuse infotelefon 1247, mis hakkab jagama informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt ja on helistajatele tasuta.
Haigekassa hakkab alates tänasest, 16. märtsist, rahastama ambulatoorsete ehk päevaste arstivastuvõttude puhul kaugvastuvõtte.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele