Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laborid suudavad testida kuni 600 proovi päevas
„Testimise võimekus on piisav nende inimeste jaoks, keda on vaja testida - ennekõike raskelt haiged ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed, sh eakad ja krooniliste haigustega inimesed,“ seisis terviseameti pressiteates.
Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nn eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele – tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.
Ühtlasi andis terviseamet teada, et nii isikukaitsevahendid kui testimisvahendid, sh diagnostikumid on muutunud defitsiidiks kogu Euroopa Liidus ja tuleb arvestada, et neid peab jätkuma pikemaks perioodiks, ilmselt kuudeks.
Tervishoiuressursside võimalikult säästlikuks kasutamiseks, ei ole viiruse kasvavat levikut arvestades terviseameti teatel kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas: sellist taktikat kasutatakse viirusepideemiate faasis, kus tegu on juba kohapealse leviku piiramisega mitte enam leviku Eestisse jõudmise tõkestamisega.
Rakendusviroloogia professor Andres Meritsest märkis ERRile antud intervjuus, et testimise järele jätmine on suur viga: "Kõik riigid, mis on tulnud koroonapuhangu ohjeldamisega enam-vähem või hästi toime, on teinud masstestimisi. Ratsionaalseid otsuseid on vaja, need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui informatsiooni ei ole, lähevad asjad valesti."
Medicum tasulist teenust ei paku
Möödunud reedel avas Medicum tasulise testimise võimaluse soovijatele, ent juba esmaspäeval teenus peatati. „Testimine on peatatud ja me ootame valitsuse otsust, mismoodi üldse testimisega jätkatakse,” ütles Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik esmaspäeval. Täna lisas ta: "Kuni riikliku süsteemi käivitamiseni osutame teenust ainult kriitilise tähtsusega teenuseid pakkuvatele asutustele ja ettevõtete töötajatele. Avalikku registreerimist tasulisele teenusele ei ole."
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.
Seotud lood
Koroonaviiruse vaktsiiniga jõudis ravimifirma Moderna koostöös USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudiga üsna kiiresti inimkatseteni, kuid vaktsiini turule jõudmine on pikk ja aeganõudev protsess.
Meedias spekuleeritakse, et teatud südamehaiguste ravimitel võib olla mõju COVID-19 infektsiooni kulule. Ravimiamet toonitab, et arutelud on teoreetilised ega põhine kliinilistel uuringutel.
Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias levib teave, et ibuprofeen võib raskendada COVID-19 infektsiooni kulgu, muuhulgas on Prantsusmaa terviseminister tviitinud, et soovitab vältida põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofeen, kortisoon), kuna need ägestavad haigust.
Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi Eesti Konverentsibüroo.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele