21. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 306 inimesel, kellest 50 on vanuses 60 või enam aastat.
Veel kolm päeva tagasi (19. märtsi seisuga) moodustasid vanemaealised nakatunutest 11%.
Ööpäevaga (20. märts) tehti 308 testi, millest 23 osutus positiivseks. 31. jaanuarist on Eestis tehtud 2812 testi. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, haiglaravil on 14 inimest. Praegu keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi ei vaja.
Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.
Millal kuhu helistada?
Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.
Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.
Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.
Seotud lood
Meditsiiniuudised uuris erinevate erialade esindajatelt, milliseid muudatusi krooniliste haigete ravis on kaasa toonud koroonaviiruse levik, millised on ametlikud suunised ning millised patsientide endi seas tekkinud väärarusaamad.
Alates pühapäeva ööst vastu esmaspäeva ei pääse Soome piirist üle enam eestlased, kes seal tööl käivad, aga ametlikult Eestis elavad, piirang puudutab tugevalt eestlasi, kes käivad Soomes näiteks ehitamas, kuid sellest on vabastatud arstid.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!