Vanemaealised moodustavad nakatunutest 17%, haiglas 14 inimest

Veel kolm päeva tagasi (19. märtsi seisuga) moodustasid vanemaealised nakatunutest 11%.

Ööpäevaga (20. märts) tehti 308 testi, millest 23 osutus positiivseks. 31. jaanuarist on Eestis tehtud 2812 testi. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, haiglaravil on 14 inimest. Praegu keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi ei vaja.

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.