Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olukord koroonaviirusega: plahvatust pole veel olnud
Ta kinnitas, et strateegia, kus testiti esimesi haigeid eraldi kiirabibrigaadidega, tuvastati haigete lähedasi, on kasuks tulnud. Ta lisas, et 10 päeva oleme olukorras, kus pole plahvatuslikult kasvanud postiivsete testitulemuste arv, aga oht ei ole kadunud. "Haigus on tõusutrendiga, ka Eestis," jätkas Kadai. "Tegu on salakavala haigusega, kus algselt puhang on justkui kontrolli all, aga mingil hetkel see väljub kontrolli alt." Seetõttu tuleb rangelt jälgida reegleid, mis leviku tõkestamiseks on kehtestatud.
Täiendavate sulgemistega jätkamiste kohta ütles Kadai, et midagi ära keelates tuleb vaadata, mis on oluline, et elu-olu saaks normaalselt jätkuda. Ilusalongid ja juuksuritöökojad on ühed, kus haige klient nakkust levitab ja on antud soovitus need kinni panna. Näiteks hambaravis jätkub vältimatu abi, plaanilist ravi ei osutata ja ka hambaarstidele otsitakse isikukaitsevahendeid.
Saaremaa rohkete nakatanute kohta lisas Kadai, et laupäeval toimus kohtumine sealse haigla esindajatega ja kohtumised sealsete ametnikega jätkuvad, et olla kohapeal igati abiks.
Andmebaas haiglaravi vajajate kohta tekkimas
Intensiivravis oleva 4 inimese kohta märkis Kadai, et valdavalt vajavad haiglaravi vanuses 50+ inimesed, samas on haiglasse sattunud üksikud 30ndates meesterahvad. "Haiglasse on nad sattunud kaasuvate krooniliste haigustega, mõni juhtum on selline, et krooniline haigus pole diagnoositud/märgatid varem," lisas Kadai. Täna hommikul sai kokku lepitud, et hakatakse koondama statistikat haiglaravi vajajate kohta, ka see, millal on inimene haigestunud, kuidas haigus on kulgenud. "Täna ei ole selliseid juhtumeid, kus raske haigus oleks tekkinud üleöö, ootamatult," märkis Kadai.
Isikukaitsevahendeid otsitakse
Isikukaitsevahendite osas tema sõnul standardsed tarneviisid enam ei toimi, tuleb leida lahendusi ka kohalikul tasandil või läbi teistmoodi tarnekanalite. Sealt jätkaski riigihaldusminister Jaak Aab, kes on määratud isikukaitsevahendite hanke eest vastutama. Üks Eesti tootja peaks 2 nädala jooksul ühe hanke järgi tarnima vajalikke vahendeid, lisas ta. Kuna tarneahelad katkesid nädal-poolteist tagasi, siis püüab Aab koondada infot, mis võimalusi on olemas. "Ühest küljest on vaja leida abi kiirele probleemile, näiteks kirurgimaskid meedikutele, ametnikele, politseinikutele, hooldekodude töötajatele. Appihüüdeid kõlab ka erasektorist," rääkis Aab. Ühes kuus on vaja pool miljonit maski ja 250 000 paari kindaid. "Otsime neid, kel need kogused juba olemas. Loodan täna jõuda kahe lepinguni," lisas Aab. "Julgen öelda, siis eesliini töötajatel hetkel kriitiline varu on olemas ja nädala jooksul me saame täiendada varu." Järgmise kahe kuu varudega tegeldakse.
Perearstid: me oleme valmis ise haigeks jääma
Perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller rääkis, et perearstid on nädala jooksul valmistunud hüppeliseks nakkuse tunnustega haigete kasvuks. Ka neil on probleeme isikukaitsevahenditega. "Meedikud on riskigrupp ja me arvestame, et enamik meist jääb haigeks. Meil on oma reserv. Meedikute seaski on inimesi, kes on mitme tunnuse tõttu riskigrupis," rääkis Joller. "Me ei karda seda haigust, aga meie haigestumine sõltub Eesti inimestest. Kuidas nemad end hoiavad ja terved püsivad," jätkas ta. Joller rõhutab, et karantiin tähendab, et ei väljuta kodust ega isegi oma toast. "Kellel pole haigussümptomeid, ärge minge lastega mänguväljakule, Viru rappa, turule köögivilju valima," rääkis ta. Kuna selle haigusega võib tõus tulla äkki, on tema sõnul eesmärk saavutada, et haigestumise kasv oleks lauge - siis saab meditsiin haigetega paremini hakkama. "Kuulake neid, kes päriselt selle teemaga tegelevad, ei matemaatikud, keemikud, füüsikud pole pädevad toimuvale hinnangut anda. Kuulake eksperte," lisas Joller.
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele