Vastutuskindlustus tõstab vererõhku

Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja vastutuse aspektist oli eelmine aasta märgiline – muutus 23 aastat kehtinud vastutuse süsteem ja sätestati vastutuse kindlustamise kohustus. Kas vastutuskindlustus on selline nagu näib ning mis saab vastutusest ja vastutuskindlustusest edasi?

Ingeri Luik-Tamme, vandeadvokaat, TGS Baltic advokaadibüroo

Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme.

Arsti ja teiste tervishoiutöötajate vastutuse piiramine ja samas patsiendile põhjendatud juhtudel hüvitise tagamine oli iseenesest kauaoodatud lahendus. Võin kinnitada, et arsti/tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelised kohtuvaidlused on väga keerulised, sageli pikad ning mõlemale poolele ebamugavad ja kurnavad. Ometi peaks olema võimalik need olukorrad lahendada kuidagi efektiivsemalt ja inimlikumalt ning see ju vastutuskindlustuse süsteemi üks keskne mõte ja eesmärk oligi.

Nagu üsna sageli uute asjadega, on mõte paberil hea, aga päris elus hakkab regulatsioon oma elu elama, nii on juhtunud ka tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustusega. Juba enne seaduse jõustumist oli selge, et pole piisavalt kindlustusandjaid, kes sooviksid või suudaksid seda kindlustustoodet seaduses sätestatud tingimustel pakkuda. See on toonud kaasa ühe kindlustusandja monopoolse seisundi ja tervishoiuteenuse osutajate rahulolematuse turuolukorraga. Eelkõige šokeerisid kogu tervishoiusektorit kindlustusmaksete suurused ja tekkis mure selle võimalike mõjude pärast, aga praktilisi probleeme on teisigi.

Iseenesest on seaduses endaski sätestatud, et hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks teeb sotsiaalministeerium järelhindamise seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks. Tõepoolest, teatud kasvuraskused on paratamatud ja ideaalseid lahendusi ei ole olemas. Ka teiste riikide kogemus näitab, et ükskõik milline süsteem valida, ikka on vaja seda aja jooksul kohandada ja täiustada. Samas, nii nagu arstikunstiski – osa sümptomite puhul tuleks siiski kohe reageerida, et hoida ära seisundi ägenemine.

Kogu eelnev puudutab peamiselt tervishoiuteenuse osutajat ja kindlustuskohustust, kuid see ei ole ainus muutus, mille uus seadus endaga kaasa tõi. Mitu olulist muudatust tehti ka tervishoiutöötaja isikliku vastutuse ja kohustustega seonduvas regulatsioonis. Toon siinkohal välja kolm peamist:

Tervishoiutöötaja isiklik vastutus patsiendi ees. Kui seni sätestas seadus patsiendile võimaluse esitada tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel nõudeid otse ka arsti või muu teda ravinud tervishoiutöötaja vastu, siis see põhimõte on nüüd seadusest välja võetud. Kuigi praktikas ei olnud nõuete esitamine otse arsti, hambaarsti, iseseisvalt teenust osutava ämmaemanda või õe vastu valdav, tuli seda siiski ette. Ühel juhul näiteks esitas patsient kohtusse hagi nii kliiniku kui ka kõikide operatsioonimeeskonna liikmete vastu. Muudetud regulatsiooniga on seda võimalust oluliselt piiratud ja reeglina vastutab haigla või kliinik kui teenuse osutaja (kelle vastutuse katab seaduses sätestatud ulatuses vastutuskindlustus). Tasub siiski tähele panna, et töö- või käsunduslepingu alusel töötavad tervishoiutöötajad võivad patsiendile põhjustatud kahjuga seoses siiski isiklikult vastutada haigla või kliiniku ees vastavalt kas töölepingu või käsunduslepingu alusel. Seetõttu on väga oluline teada, millistel juhtudel see nii võib olla ja kuidas tuleks neid küsimusi töölepingus või muus lepingus adresseerida.
Tervishoiutöötaja kriminaalvastutus. Patsiendi surma põhjustamise või temale raske tervisekahjustuse tekitamise korral ravi- või diagnoosiveaga ähvardab tervishoiutöötajat üldiselt alati ka kriminaalvastutus. Kindlasti ei saa väita, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate karistamine kriminaalkorras oleks Eestis igapäevane, kuid see on risk, millega tuli seni arvestada. Uue regulatsiooni kohaselt on tervishoiutöötaja kriminaalvastutusele võtmist oluliselt piiratud, kuid see ei ole siiski täielikult välistatud. Kriminaalmenetluse lõpetamine tervishoiutöötaja suhtes on aga võimalik ainult juhul, kui tervishoiutöötaja on täitnud teatud tingimusi. Muu hulgas peab tervishoiutöötaja olema viivitamata esitanud juhtumiga seoses teate patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale ja terviseameti peetavale patsiendiohutuse andmekogule.
Tervishoiutöötaja kohustused patsiendiohutusjuhtumiga seoses. Uus regulatsioon sätestab uue mõiste „patsiendiohutusjuhtum“, mis tähendab tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtumit, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. Ministri määrusega on täpsustatud loetelu juhtumitest, millest tuleb teavitada patsiendiohutuse andmekogule. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Jättes vastava dokumenteerimiskohustuse õigeaegselt täitmata, ei pruugi olla võimalik ülal käsitletud vastutuse leevenduste kasutamine. Seega lisaks ravi nõuetekohasele ja piisavale dokumenteerimisele on oluline nõuetekohaselt dokumenteerida ka patsiendiohutusjuhtum.

20. jaanuaril 2026 toimuval Äripäeva Akadeemia koolitusel „Tervishoiuteenuse osutaja vastutus ja vastutuskindlustus“ käsitletakse 2024. aasta 1. novembril jõustunud tervishoiuteenuse osutajate vastutuse süsteemi muudatusi. Antakse ülevaade erisustest tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja vastutuses võrreldes varasema regulatsiooniga ning olulistest uutest tingimustest, mida oma igapäevatöös silmas pidada. Samuti vaadatakse üle olulisemad kohustused, antakse praktilisi soovitusi nende täitmiseks ning vastatakse tekkinud küsimustele. Loe koolituse kohta rohkem siit.

*Ingeri Luik-Tamme on praktiseeriv advokaat, kes muu hulgas nõustab ning esindab vastutuskindlustusega seoses tervishoiuteenuse osutajaid ja tervishoiutöötajate liite, arvamusloos esitab autor vaid isiklikke seisukohti.