Gripihooaeg oli viimase 15 aasta leebeim

„Viimase kolme nädala jooksul vähenes laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur - grippi haigestunute arv vähenes 34 protsendi võrra,“ ütles Sadikova. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal moodustas 37% haigestumisest, jätkuvalt kasvab muude viirustega seotud haigestumiste arv. Muudest viirustest ligi 50 protsenti moodustav RS-viirusesse haigestumine.

Laboratoorse kinnituse said 76 gripiviirust, neist 55 olid A- ja 21 B- gripiviirused.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata madalaks ja geograafilist levikut laialdaseks.

„Praeguste andmete põhjal võime öelda, et see gripihooaeg osutus erakordseks ning on viimase 15 aasta üks leebemaid,“ ütles Sadikova, kelle sõnul võib sel hooajal leebe leviku üheks põhjuseks olla grippi haigestumuse intensiivse kasvu perioodi kokkulangevus jõulupühade ning koolivaheajaga.

Teiseks põhjuseks on domineeriv A-gripiviirus A(H1N1)pdm09, mis on meil ringluses alatest 2009. aastast. „Seetõttu peaks elanikkonna seas olema säilinud selle tüve vastu teatud immuunsus, suure tõenäosusega kulgeb haigus paljudel juhtudel kergelt, asümptomaatiliselt,“ ütles Sadikova.

Kolmandaks põhjuseks võiks olla praegune märg ja soe ilm, mis võis gripiviiruse leviku potentsiaali pisut vähendada.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 523 patsienti, neist üle 54,3 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud tööealised ja vanemaealised patsiendid.

Kokku on hooaja algusest grippi surnud 10 inimest, nende hulgas 9-kuune laps. 9 inimest on olnud vanuses 65 ja vanem. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.