Mis peitub Itaalia suure haiguspuhangu taga?

Lisaks mängivad kindlasti rolli Itaaliale iseloomulikud ulatuslikud põlvkondadevahelised kontaktid ja seda toetab täiskasvanud laste ja nende vanemate elukohtade lähedus. Isegi siis, kui eri põlvkondadest pered ei ela koos, on igapäevased kontaktid eakate vanemate ja nende täiskasvanud laste vahel sagedased. Ka paljud itaallased eelistavad elada oma laiendatud pere lähedal. SARS-CoV-2 ülekandeahelates, mis algavad noorematest elanikkonnarühmadest, võib olla vähe raskeid juhtumeid ja seetõttu võivad need jääda pikemalt märkamata. Näiteks koolid võivad olla kontaktide ja viiruste leviku keskpunktiks, kuid koolide sulgemine võib viia tahtmatult kontakti vanavanemad ja lapsed, kui vanavanematest saavad vaikimisi lapsehoidjad. Seega Itaalia kultuuriruumile omased sotsiaalsed võrgustikud võisid kiirendada haiguspuhangut ja suurendasid eakate lähedust esimestele haigusjuhtumitele.

Suremus on suurim riikides, kus keskmine vanus on kõrge. Näiteks Itaalia rahvastik on oma kõrge vanuse poolest maailmas Jaapani järel teisel kohal. 23% Itaalia inimestest on vanemad kui 65 eluaastat, samas kui näiteks Hiinas on 12%. COVID-19 kõrge suremus Itaalias võib vähemalt osaliselt olla tingitud juba tõestatud eaka vanusegrupi suurest suremustest sellesse haigusesse. Samuti suurendab kõrgest haigestumusest tingitud surve tervishoiusektorile ja sellega kaasnev ressursside kadu suremusriski haigestunute seas. Itaalia näitel on näha, et kuigi COVID-19 on levinud üle riigi, on suurem osa haigestunutest riigi põhjaosas ning seetõttu on surve sealsele tervishoiusektorile suur.

Lisaks vanusele mõjutab suremust ka krooniliste haiguste olemasolu. Surmajuhtumite puhul esines kaasuvaid kroonilisi haigusi 98,8% patsientidest, kellest 48,8%-l kolm või enam kaasuvat haigust. Välja on toodud, et Itaalias olid kaasnevateks haigusteks peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused, diabeet, ülekaalulisus, vähk ning neerude ja psüühikaga seotud haigused.

Lisaks on riskitegurina välja toodud suitsetamine, sest suitsetamine halvendab kõiki eelpool nimetatud haigustega seotud seisundeid ja vähendab oluliselt kopsude vastupanuvõimet erinevatele viirustele. See võib olla üheks põhjuseks, miks näiteks Hiinas on meeste suremus COVID-19sse oluliselt suurem kui naistel: Hiina meeste seas on suitsetamise levimus kõrgem kui naiste seas. Hetkel on olemas väga vähe andmeid selle kohta ja ei saa teha lõplikke järeldusi, kuid olemasolevate uuringute põhjal oli Hiina suitsetajatel 1,4 korda suurem tõenäosus saada rasked COVID-19 sümptomid ja umbes 2,4 korda suurem tõenäosus, et nad vajavad intensiivravi, mehaanilist ventilatsiooni või surevad, võrreldes mittesuitsetajatega. Samuti on välja toodud, et Lombardia regioonis esinevat kõrget suremuse määra võib mõjutada sealne halb õhukvaliteet ning suitsetavate inimeste kõrge osakaal.

Info uue haiguse, selle leviku ning mõjude osas on pidevalt täienemas, täna on teada kindlasti rohkem kui veel kuu aega tagasi. Küll aga ei ole praegu võimalik anda hinnanguid, kas üks või teine tegevus viiruse leviku piiramiseks on olnud parim võimalikest või mida veel oleks võimalik ära teha. Alles pärast pandeemia lõppu on võimalik teha kindlamaid järeldusi. Seniks aga peab iga riik andma maksimaalse panuse selleks, et viiruse levik peatada. Tuletame meelde, et igal inimesel on võimalus aidata ennast ja hoida teisi: pidage liikudes üksteisest distantsi, hoiduge kohtumistest oma vanemate või vanavanematega ja krooniliste haigustega inimestega, kes on kõige ohustatumad, peske käsi ning kaaluge suitsetamisest ja veipimisest loobumist.