Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kadai: haigus leitakse paljudel alles haiglas
Kinnitanud testiga haigestunud inimestest on Eestis vajanud haiglaravi 21%, aga terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul teeb muret, et lausa kahel kolmandikul kinnitatakse COVID-19 nakkus alles haiglas. Ta selgitas, et inimesed, kes satuvad haiglaravile, ei teadnudki enne, et neil oli COVID-19 nakkus. Haiglasse satuvad aga enamasti vanemaealised. "See on mõnes mõttes indikaator, et haigus saab laialt levida, me ei pruugi olla teadlikud haiguse levikust," lisas ta. "Tuleb oma vanemate sugulaste vastu huvi tunda, et nad ei käiks ise poes, ei oleks rahvarohkes kohas."
Kadai rõhutas, et Eesti senine statistika näitab, et see haigus on ohtlik vanemaealistele, ka enamik surnutest on vanemaealised. Eriti suur on vanemaealiste nakatanute arv Saaremaal: 68% võrreldes 44% Harjumaal või 53% mujal Eestis.
Kümnendik kõikidest haigestunutest on tervishoiutöötajad. Juhuvaliku alusel testiti seetõttu hiljuti umbes 350 meedikut eri kohtadest ja Kadai sõnul oli heameel, et ükski neist ei olnud nakatunud COVID-19.
Kolmapäeval olid valitsuse erakorralisel pressikonverentsil kohal veel Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar ning haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. Teemad olid hetkeolukord ja testimine, viiruse levik ja prognoosid ning eriarsti vastuvõtud eriolukorra tingimustest.
Eestis on lame kurv
Professor Irja Lutsar ütles, et kuu aega kehtinud eriolukord ja karantiinitingimused olid tehtud seetõttu, et Eesti meditsiin saaks võimaliku haigete tulvaga hakkama. Enamus haiglatesse tehti COVIDi osakonnad ja on suudetud Lutsari sõnul ära hoida, et inimene tuleb haiglasse millegi muuga ja selgub, et tal on ka koroonaviirus.
Lutsar sõnas, et Eestis on haigestumise kohta tekkinud lame kurv, Hiina kõrge tipuga ja karantiini tõttu kohe langema hakanud kurvi pole ühelgi riigil õnnestunud korrata. "Meil pole ka sellist seisu, nagu Singapuris, kus oli kaua aega väga madal joon ja siis tõid võõrtöölised haigused sisse," jätkas Lutsar. Mudelid näitavad, et Eestis on piisavalt haiglakohti nii COVID-19 haigetele kui teistele. Millega Eestis hakkama ei saadud, oli haiguse levik vanemate inimeste sekka. "Oli ju teada, et vanemad inimesed on ohustatud, aga ikkagi noored tõid haiguse Eestisse sisse ja edasi see läks sealt eakate juurde," märkis Lutsar.
Plaaniline ravi osaliselt toimub
Haigekassa juht Rain Laane ütles, et plaaniline ravi ei ole katkenud, see toimub seal, kus on vajalik, kas siis üle interneti kaugkonsultatsiooni näol või otsese visiidina. Sel juhul peab inimene täitma raviasutusse sisenedes täitma deklaratsiooni, et ta pole 14 päeva jooksul koroonahaigega kokku puutunud. Kui on eriarsti mure, aga saatekirja pole, siis Laane sõnul tuleb ikka alustada perearstilt. Tema sõnul on praegu hästi käima läinud e-konsultatsioonid. "Perearst küsib eriarsti käest ja hiljemalt 4 päeva jooksul saab ta vastuse, kuidas edasi: kas ta ravib ise või ikkagi suunatakse haige eriarstile," rääkis Laane.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele