Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algab koroonaviiruse levimuse uuring
Tartu Ülikooli teadlased alustavad täna kuni kolm kuud kestvat uuringut, millega selgitatakse välja koroonaviiruse levimus Eestis nii viirushaiguse tunnustega kui ka sümptomiteta inimeste seas. Selleks küsitletakse ja kutsutakse koroonaviiruse suhtes testima vähemalt 16 000 eestimaalast juhuvalimi alusel.
Uuring koosneb kaheksast ühe nädala pikkusest lainest ning igas laines küsitletakse ja testitakse 2000–4000 inimest. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma AS Emor saadab täna elektrooniliselt uuringu kutse ja küsimustiku esimesele 2000 inimesele, kes on valitud programmis osalema juhuslikkuse alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Eakate inimestega, kel ei ole võimalik elektroonilist küsimustikku täita, tehakse telefoniintervjuud. Uuringus osalemine on kõigile kutse saanud inimestele vabatahtlik ja sellest võib igal hetkel loobuda.
Elektroonilisele küsitlusele on võimalik vastata eesti või vene keeles viie päeva jooksul. Küsimustiku täitmise järel helistatakse SYNLABi ja Medicumi ühisest testimise kõnekeskusest uuringus osalejale ja lepitakse kokku, millal ta tuleb autoga avaliku testimise kohta proovi andma. Ninaneeluproovi saab anda läbi avatud autoakna Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kohtla-Järvel, Valgas, Haapsalus, Paides, Jõgeval, Kuressaares ja Kärdlas.
Erivajadusega inimestele või neile, kellel ei ole võimalik autoga testimispunkti tulla, korraldavad erameditsiini ettevõtted koroonaviiruse proovi võtmise kodus. Proovist analüüsib SYNLAB aktiivsele nakkusele viitava koroonaviiruse RNA olemasolu organismis.
„Läbisõidupunktides ja ka kodus proovi võtmiseks on olemas piisav võimekus, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne proovi võtmine nii perearstide poolt suunatud kui ka eesliini ettevõtetest ja seireprojektist tulnud inimestelt,“ kinnitas avaliku testimise koordinaator, Medicumi juht Tõnis Allik. „Loodame koostöös Tartu Ülikooliga tuua seireprojektiga kasu nii testitavatele inimesetele kui ka riigile laiemalt.“
Võimekus kuni 3000 testi päevas
SYNLAB Eesti juht Rainar Aamisepp sõnas, et SYNLABi laboris testitakse iga päev keskmiselt 1000–1500 koroonaviiruse proovi, labori võimekus on kuni 3000 proovi päevas. „Töömahu piisav varu lubab meil partnerina osaleda Tartu Ülikooli seireprojektis, mille olulisuses oleme veendunud. See võimaldab meil koroonaviirust ja sellest põhjustatud haiguse levikut paremini tunda ning kontrolli all hoida ja ühtlasi paremini naasta järk-järguliselt meile omase elukorralduse juurde,“ rääkis Aamisepp.
Kõiki uuringus tuvastatud nakatunuid jälgitakse ja küsitletakse iga nädal kuni haiguse lõppemiseni. Kui nakatunul puuduvad haigusnähud, küsitletakse teda kahe nädala jooksul.
Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda sõnas, et uuringusse kaasatakse juhuslikkuse alusel mehi, naisi ja erinevaid vanuserühmi erimaakondadest vastavalt Eesti rahvastiku jaotusele. „Nii moodustub uuritavatest Eesti ühiskonna väike mudel. Uuringu tulemuste põhjal saame teha järeldusi koroonaviiruse tegeliku leviku kohta erinevates rahvastikurühmades ja anda valitsusele iga nädal tõenduspõhist infot eriolukorra meetmete muutmiseks,“ lisas Kalda.
Lisaks koroonaviiruse tegeliku levimuse andmetele saab uuringu käigus teada, kuidas muutub nakatunute arv ja osakaal aja jooksul ning milliste teguritega on see seotud. Samuti selgitatakse küsitluse ja testimise tulemusi kõrvutades välja, millised on põhilised nakkusega seotud taustatunnused ja riskitegurid (näiteks kaasuvad haigused, leibkonna suurus, sotsiaal-majanduslik staatus, kontaktitüübid jt) ning kuidas on need seotud levimusega. Nii haigustunnustega kui ka sümptomiteta nakatunuid jälgides saab teavet, milline on nakkuse ja haiguse kulg ning kuidas on see seotud inimese taustatunnuste ja riskiteguritega.
Loe uuringust lähemalt siit.
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele