Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimese kolme haiguspäeva hüvitisi hakatakse välja maksma mais
Valitsus otsustas eriolukorra ajal hüvitada haiguslehtede esimesed kolm haiguspäeva, mis tavaolukorras hüvitamisele ei kuulu. Esimesed kolm haiguspäeva hüvitatakse tagasiulatuvalt kõigile, kelle haigusleht avati alates 13. märtsist ja see erisus kehtib haiguslehtedele, mis avatakse eriolukorra lõpuni.
Hüvitise määr on 70% inimese kalendripäeva keskmisest tulust. Juhime tähelepanu, et tööandjal säilib kohustus hüvitada töötajale 4.-8. haiguspäev.
Haigekassa alustab täna eriolukorra algusest ootel olnud pikemate kui üheksa päevaste haiguslehtede hüvitamist. Alla kaheksa päevaste lehtede esimesed kolm päeva tasutakse alates maikuust.
Haigekassa teeb inimestele ülekanded sellele pangakontole, mis on inimese poolt kirja pandud eesti.ee teenuses valiku „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“ all. Kuna paljud inimesed ei ole oma kontot märkinud, ei saa haigekassa teha ka ülekannet ning sellest tulenevalt palub haigekassa inimestel seal oma pangakonto andmete õigsus üle kontrollida.
Hooldus- ja sünnituslehtede rahastamine jätkub tavapäraselt
Hoolduslehti ja sünnituslehti muudatus ei puudutanud, sest neid rahastab haigekassa jätkuvalt alates esimesest töövabastuse päevast ja hoolduslehtede puhul 80% ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust.
Esimese kolme haiguspäeva täiendavaks hüvitamiseks suunab riik haigekassasse lisaraha üle seitsme miljoni euro. Kokku suureneb haigushüvitiste kulu võrreldes prognoosituga üle 40 miljoni euro, tulenevalt haigus- ja hoolduslehtede tavapärasemast suuremast kasutusest.
Seotud lood
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse, millega pannakse paika eriolukorras haigekassa kaudu makstavate hüvitiste ja tervishoiu täiendavate kulude katmise tingimused.
Haigekassa alustas sel nädalal erinevaid analüüse ja kontrolle, et hinnata koroonaviirusest tingitud ravi ümberkorraldusi, ravi kättesaadavusest, samuti vaadatakse tekkinud lisakulusid, vältimatu abi andmist hambaravis ning haiguslehtede väljastamise põhjendatust.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele