Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soodla: Patsientide tänulikkus liigutab
TÜ Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla sõnul on liigutav COVID-19 patsientide tänulikkus ja on hea näha, kui ka väga raskes seisundis olnud patsiendid lubatakse kodusele ravile.
Doktor Soodla viib 7. mail läbi veebiseminari, kuhu tervishoiutöötajad on oodatud tasuta registreerima ja kuulama. Ta annab ülevaate kliinikumis statsionaarsel ravil olnud senistest COVID-19 patsientidest. Palusime sel teema vastata mõnele küsimusele.
Mis on kõige raskem selle töö juures tervishoiutöötaja jaoks, kui tuleb olla oma vahetuses COVIDO osakonnas?
Patsientide ravimine ja nakkusosakonnas isoleerimine suuresti varasemast ei erine. Kõige keerulisem ja kurvem on inimeste suhtumine sellesse haigusesse. Hirm ja teadmatus on põhjustanud patsientide sildistamist ja osakonna töötajatesse nagu katkuhaigetesse suhtumist.
Kui palju COVID-19 haigeid olete intervjuu päevaks (1. mai, toim) näinud?
1. mai seisuga on meil COVID-osakonnas ravitud 40 patsienti.
Millises seisundis nad statsionaari satuvad? Kas nad pigem tuuakse kiirabiga, saadetakse perearsti poolt või tulevad ise EMO kaudu?
Meie osakonda hospitaliseeritakse patsiendid ikkagi läbi erakorralise meditsiini osakonna, kus hinnatakse patsiendi seisund ja teostatakse esmased vajalikud hindamised. Ka otse kiirabiga hospitaliseerituid on olnud, sel juhul on COVID-diagnoos ette teada ja hinnatud hospitaliseerimise vajalikkust. Otse tänavalt patsiente meile osakonda tulla ei saa.
Kas võite juba välja tuua mingi seaduspärasuse, mis nende puhul esineb? Näiteks nad saabuvad enamasti 8.-10. haiguse päeval.
Enamasti ei saabu patsiendid kohe haigestumise alguses. Erinevalt gripist tekib seisundi halvenemine haiguse teisel nädalal ja praegune kogemus seda suures osas toetab.
Kui palju on tulnud selliseid haigeid, kellele enne polnudki COVID-19 diagnoosi, vaid alles haiglas on selgunud?
Mõni patsient epideemia alguses sai diagnoosi erakorralise meditsiini osakonnas, kuid testimise olulise laienemisega ja kättesaadavusega on see praegu pigem harv.
Hetkel kuum
Milliste krooniliste haigustega need patsiendid on, mis torkab silma?
Paljudel hospitaliseeritud patsientidel, aga mitte kõigil, on kroonilisi kaasuvaid haigusi. Samamoodi üldpopulatsioonis esinemise sageduse järgi esinevad need COVID-patsientidel. Hüpertensioon, südamepuudulikkus ja diabeet esinevad sagedamini. Samuti krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
Kui palju on selliseid COVID-19 haigeid, kellel teadaolevalt ei olnud varem kroonilist haigust?
Ka selliseid noori inimesi on sattunud haiglaravile, kellel ei ole ühtegi kaasuvat haigust. Kliinikumis on neid üksikuid.
Mis on kliinikumis tavapärasem raviskeem hetkel?
Enamasti tingib haiglaravi vajaduse hingamispuudulikkus, meile satuvad patsiendid, kellel esineb oluline hingeldus ja vere hapnikusisaldus on normist madalam. Siinkohal on peaaegu kõigil patsientidel rakendatud hapnikravi.
Jätkuma peab ka kaasuvate krooniliste haiguste ravi.
Kindlat ravimite kombinatsiooni meil ette nähtud ei ole, ravi teostatakse ikka vastavalt vajadusele.
Kui palju on juhtunud, et kirjutate patsiendi koju edasi ravima, aga ta saabub tagasi. Mis põhjusel sel juhul ja kui ruttu?
Kliinikumis on tagasi haiglasse sattunud üks patsient. Ja seda mitte koronaviiruse infektsiooni tõttu, vaid südamepuudulikkuse ägenemisega. See patsient ei saanud koduse raviga hakkama. Teine patsient kutsuti tagasi paranemise järgselt uuringutele, kuid see oli plaanitudki nii.
Mis juhtum on Teile senisest COVID-19 haigetega praktikast kõige eredamalt meelde jäänud ja miks?
Kõige eredamalt on ikka meelde jäänud väga raskes seisus või intensiivravi vajanud patsientide koju lubamine, näha milline keeruline tee on läbitud ja raske haiguskulg seljatatud. Patsientide tänulikkus liigutab.
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele