Meditsiiniuudised  • 15 mai 2020 11:10

Korruptsiooniriskid tervishoius: arst mitmes rollis

Soraineni vandeadvokaat Norman Aas tõdeb, et arst võib ühe vastuvõtu ajal olla nii ametiisik kui ka lihtne tervishoiutöötaja, olenevalt sellest, mida ta parasjagu teeb.

Vandeadvokaat Norman Aas  Foto: Äripäev

Korruptsioonivastase seaduse mõttes on mõistetel „ametnik“ ja „ametiisik“ suur vahe. Ametnik on minister, ravimiameti juht, ministeeriumi nõunik, kellele kehtib avaliku teenistuse seadus, neil pole töölepingut. Neile kehtivad eri piirangud.

Ametiisiku mõiste on märksa laiem

Probleem hakkab Norman Aasa sõnul selles, et ametiisiku mõiste korruptsioonivastases seaduses on tunduval laiem kui ametniku mõiste. „Ametiisik on see, kellel on võimu jagada avalikku raha, tema töösuhte vormistamine pole nii oluline,“ selgitas Aas. „Ta ei pea olema kindlasti ametnik, vaid ka isegi vabakutseline. Teatud juhtudel, aga mitte alati, sobituvad ka arstid ametiisiku definitsiooni alla: kui neil on ülesandeid täita avalikke ülesandeid ja käsutada näiteks haigekassa vahendeid.“

Avalikud ülesanded tervishoiusektoris on:

1. Kui tegevusi rahastab osaliselt või täielikult haigekassa.

2. Arsti otsus on aluseks seaduse tagatud hüvitise saamiseks või kohustusest vabanemiseks (näiteks töövõimetushüvitis).

3. Osaletakse haldusmenetluses, näiteks riigihankementluses.

4. Otsustatakse ja kontrollitakse avalike vahendite kasutamist.

Rollid vahetuvad vastuvõtu kestel

Üks probleem, mis Aasa sõnul arstide puhul tekib, et näiteks see, kui patsient pöördub kaebustega arsti poole, siis arst on vastuvõtu toimumise ajal mitmes rollis. Diagnoosi panekul arst pole ametiisik, aga kui ta väljastab juba töövõimetuslehe või saadab patsiendi kallile operatsioonile, muutub ta ametiisikuks. „Kui ta seda kirurgilist protseduuri ise hiljem läbi viib, siis sel ajal ta pole ametiisik,“ jätkas Aas.

Loe lisaks

Lihtsam on tema sõnul meeles pidada seda, et kui mingigi osa protseduurist arst tegutseb kui ametiisik, siis tuleb seda silmas pidada - näiteks patsiendi toodud kingituse puhul pole võimalik vahet teha, kas see oli raviprotseduuri eest või haiguslehe, soodusravimi retsepti kirjutamise eest. Viimasel juhul otsustab arst avalike vahendite kasutamise üle ja on ametiisik.

„Mis juhtub, kui arsti on ametiisik?“ jätkas Aas. „Talle on päris palju piiranguid. Ta ei tohi nõuda korruptiivset tulu, ei või näiteks ravijärjekorras ettepoole tõstmise eest hüve küsida jne,“ selgitas ta. Kõige olulisem on tema sõnul see, et arstil kui ametiisikul on keelatud teha neid toiminguid, mis kätkevad endas huvide konflikti, näiteks iseendale töövõimetuslehte väljastada. Sama kehtib ka temaga seotud isikute suhtes. Arst ei tohi näiteks, olles samal ajal mingi ravimifirmaga koostööpartner, selle firma ravimite üle hankekomisjonis otsustada. „Huvide konflikti puhul ei hinnata seda, milline oli lõppotsus, vaid tähtis on kohe taanduda,“ lisas ta.

Mis on üldse korruptsioon?

Ehkki kõikehõlmavat korruptsiooni definitsiooni pole, siis see on teadlik otsus, sest see võib omada väga eriilmelisi väljundeid. „Lihtsalt öeldes on see võimu kuritarvitamine isiklikul eesmärgil. Võim võib tuleneda nii inimese ametipositsioonist või tema suuremast informeeritusest ja majanduslikust võimekusest – võimu allikas võib olla väga erinev,“ rääkis Aas. Korruptsioon pole vaid ametnike teema, vaid see puudutab ka erasektorit. Suuremad, Eestis ise arvatakse, et meie mainet mõjutanud korruptsioonijuhtumid on olnud Tallinna linna korruptsioonijuhtumid, maadevahetuse skandaal, Tallinna Sadama juhtum, kuid maailma mastaabis on Eesti läinud ajalukku hoopis Danske panga rahapesuskandaaliga.

„Arusaam, et korruptsioon on halb, ei ole samas alati ühene, kuna vahel tundub, et keegi kahju ei saa: üks saab maja ehitamiseks loa ja teine saab hüve. Samas sellise asja sallimine lõhestab ühiskonda ja sellest ka üldine kokkulepe, et korruptsioon on halb,“ rääkis Norman Aas.

Koolitus: Korruptsiooniriskid ja isikuandmete kaitse meditsiinis. 30. september, Vana-Lõuna 39/1, Tallinn, Äripäev toimetus

Koolitajad: Sorainen Eesti vandeadvokaadid Norman Aas ja Lise-Lotte Lääne

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Vaata lähemalt SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708