Kadi Heinsalu • 15 juuni 2020 04:00

Vastuolu tervishoius: raha on palju, aga mitte piisavalt

Tervishoiuvaldkonna eripära on vandeadvokaat Norman Aasa sõnul, et ühest küljest on süsteemis palju raha nii haigekassalt kui ka riigilt; teisalt on raha pidevalt puudu. See tekitab võimalusi korruptsiooniks.

Sorainen vandeadvokaat Norman Aas  Foto: Liis Treimann

„Tegelikult on tervishoiusüsteemis üüratud summad. Vaadates aga konkreetset raviprotseduuri, siis alati tundub, et jääb puudu. Et ei saa finantseerida innovaatilist ravi, teha kõiki protseduure. Vahel kogutakse siis fondide kaudu raha juurde,“ rääkis Aas. Vahel on see aga teoreetiline võimalus korruptsiooniks, kuna arst saab valida ja otsustada piiratud ressursi tingimustes.

Patsiendi ja meditsiinitöötaja vahel tekib pinev seis: patsient on hädas ja arst või õde on tema (ainus) lootus. Arstil on haigele midagi anda, suhe pole võrdne. „Selle situatsiooniga kaasneb, et patsient võib olla täiesti meeleheitel, nad on valmis tegema mida iganes näiteks oma lapse tervise nimel. Sellest võib ka moraalses plaanis aru saada, aga see võibki viia kiusatuseni pakkuda meelehead, loobuda eetilistest tõekspidamistest,“ jätkas Aas.

Suhted ravimitootjate ja meedikute vahel

Kolmandaks tekitavad Aasa sõnul pingeid suhted ravimitootjate ja meedikute vahel. „Seal on palju nüansse. Esiteks on ravimitootjate ja meditsiiniseadmete tootjate koostöö hädavajalik. Teiseks on Eestis arstide täiendõppe rahastus selline, et riik seda täielikult ei korva, vaid toetus firmadelt on väga oluline.“ Sellest Aasa sõnul saabki tuletada, et ravimifirmade ja arstide suhted on liiga lähedased. Selleks on loodud eri mehhanismid, kus tuleb avalikustada koostöö üksikasjad ravimiametile ja avalikkusele.

Loe lisaks

Tervishoiusektor pole kokkuvõttes vaba ka tavapärasest kuritarvitamiseks, näiteks ravimite tarvitamine isiklikul eesmärgil, tööandja vara püütakse ikka enda kasuks kasutada, kõikides sektorites. „Kuulsin loost, et hankega haiglasse ostetud voodipesust poole aasta pärast suur osa oli kadunud,“ rääkis Aas.

Seadusest kolmas versioon

Korruptsiooni tekke üks aluseid on tema sõnul õigustused: „Teised teevad ka nii, ma ei kahjusta kedagi ja asjad sujuvad nii paremini.“

Korruptsioonivastasest seadusest kehtib Eestis juba kolmas versioon, kuid iseenesest on seadus lühike, vaid 20 paragrahvi. Viimane versioon on Aasa sõnul ametiisiku mõiste jätnud juba üsna lahtiseks, et see seadus hõlmaks võimalikult palju isikuid. „See on tekitanud probleeme, üks probleem ongi arstid – millal nemad selle seaduse alla lähevad? Sama teema on õpetajatega,“ lisas ta.

Uue seaduseversiooniga on järelevalve roll paljuski antud asutuste enda rakendada, mitte niivõrd järelevalveasutustele nagu varem. „Seadus paneb paika miinimumi, millele olukord peab vastama, kuid iga asutus peaks lati seadme kõrgemale,“ jätkas Aas.

Kolm tasandit ennetuses

Korruptsiooni ennetuses on võimalik välja tuua kolm tasandit. Kõige olulisem, aga ka raskem, on isiku enda väärtuste korrigeerimine. „Risk tekib ikka mingis situatsioonis inimeste vahel,“ lausus Aas. Teine tasand on professionaalse kogukonna tasand, näiteks asutuse ja haigla tasand, arstide puhul arstide liit. „Siin räägitakse erinevatest eetikakoodeksitest, mis reguleerivad suhteid palju täpsemalt kui seadus,“ jätkas Norman Aas. „Suurtes haiglates on sisse seatud huvide konfliktide vältimise korrad.“ Kolmas tasand on ühiskond: politsei, riik, seadused, sunnivahendid, aga ka ajakirjandus, kes millestki korruptiivsest kirjutab ja tingib sellega muudatusi.“

Lihtne test kolme küsimusega, kas tegu võib olla korruptiivne:

• Kas ma saan sellest ebamugavust tundmata rääkida näiteks televisioonis, muretult vastata kõikidele ajakirjaniku küsimustele?

• Kas ma saaksin sellest rääkida piinlikust tundmata perekonnaringis, sõpradele?

• Kas see lugu lõhnab n-ö hästi?

Näited elust: kas ja mis on siin korruptsioon? Seadus neid olukordi ei reguleeri.

• Arst kasutab tööreiside boonuspunkte isikliku lennureisi soodsamaks saamiseks. See oli konkreetne kaasus, mida pidime lahendama ametnike eetika nõukogus. Tegemist ei olnud arstiga, vaid riigiametnikuga, kes ise pöördus vastava küsimusega juhist saama. Selgus, et punktid on seotud konkreetse inimesega ja neid üle kanda teistele ei saa. Lõpptulemus oli see, et see on ametniku eetika küsimus, kas ta kasutab need punktid ära isiklikul eesmärgil või mitte. Eetikanõukogu käis asja lahendamiseks kolm korda koos. Järeldus oli meil see, et jah, neid boonuspunkte võib kasutada isiklikul otstarbel.

• Arst soovib kandideerida riigikogusse, et kaitsta seal kolleegide huve. Siin eriti küsimusi ei ole tegelikult: kui see õnnestub, siis peabki oma valdkonna inimesi esindama.

• Haigla töötaja kasutab töömeili isiklikuks asjaajamiseks. Enamiku jaoks ei tundu see eetiline probleem olevat, ehkki tänapäeval infoturbe eesmärgil on soovitus, et isiklikuks asjaajamiseks töömeile ei kasutataks. On teatud juhtumeid, kus meili laiend võib kaasa tuua ametlikku aurat, mida erasuhetes poleks eetiline kasutada.

• Haigla kõrval asuv söögikoht pakub haigla töötajatele päevapraadi 10% soodsamalt. Kui tavainimene söögikohta läheb, kehtib talle täishind. Sama probleem tekkis ka nn superministeeriumis, kus kõrvalolevad söögikohad tegid just neile ametnikele allahindlusi. Kuid siin korruptsioonist rääkida ei saa, tegu on pakkumisega püsiklientuuri hoidmise nimel.

Koolitus: Korruptsiooniriskid ja isikuandmete kaitse meditsiinis. 30. september, Vana-Lõuna 39/1, Tallinn, Äripäev toimetus

Koolitajad: Sorainen Eesti vandeadvokaadid Norman Aas ja Lise-Lotte Lääne

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Vaata lähemalt SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708