Tervishoiuvaldkonna eripära on vandeadvokaat Norman Aasa sõnul, et ühest küljest on süsteemis palju raha nii haigekassalt kui ka riigilt; teisalt on raha pidevalt puudu. See tekitab võimalusi korruptsiooniks.
Sorainen vandeadvokaat Norman Aas
  • Sorainen vandeadvokaat Norman Aas
  • Foto: Liis Treimann
„Tegelikult on tervishoiusüsteemis üüratud summad. Vaadates aga konkreetset raviprotseduuri, siis alati tundub, et jääb puudu. Et ei saa finantseerida innovaatilist ravi, teha kõiki protseduure. Vahel kogutakse siis fondide kaudu raha juurde,“ rääkis Aas. Vahel on see aga teoreetiline võimalus korruptsiooniks, kuna arst saab valida ja otsustada piiratud ressursi tingimustes.
Patsiendi ja meditsiinitöötaja vahel tekib pinev seis: patsient on hädas ja arst või õde on tema (ainus) lootus. Arstil on haigele midagi anda, suhe pole võrdne. „Selle situatsiooniga kaasneb, et patsient võib olla täiesti meeleheitel, nad on valmis tegema mida iganes näiteks oma lapse tervise nimel. Sellest võib ka moraalses plaanis aru saada, aga see võibki viia kiusatuseni pakkuda meelehead, loobuda eetilistest tõekspidamistest,“ jätkas Aas.
Suhted ravimitootjate ja meedikute vahel
Lihtne test kolme küsimusega, kas tegu võib olla korruptiivne:
• Kas ma saan sellest ebamugavust tundmata rääkida näiteks televisioonis, muretult vastata kõikidele ajakirjaniku küsimustele?
• Kas ma saaksin sellest rääkida piinlikust tundmata perekonnaringis, sõpradele?
• Kas see lugu lõhnab n-ö hästi?
Näited elust: kas ja mis on siin korruptsioon? Seadus neid olukordi ei reguleeri.
• Arst kasutab tööreiside boonuspunkte isikliku lennureisi soodsamaks saamiseks. See oli konkreetne kaasus, mida pidime lahendama ametnike eetika nõukogus. Tegemist ei olnud arstiga, vaid riigiametnikuga, kes ise pöördus vastava küsimusega juhist saama. Selgus, et punktid on seotud konkreetse inimesega ja neid üle kanda teistele ei saa. Lõpptulemus oli see, et see on ametniku eetika küsimus, kas ta kasutab need punktid ära isiklikul eesmärgil või mitte. Eetikanõukogu käis asja lahendamiseks kolm korda koos. Järeldus oli meil see, et jah, neid boonuspunkte võib kasutada isiklikul otstarbel.
• Arst soovib kandideerida riigikogusse, et kaitsta seal kolleegide huve. Siin eriti küsimusi ei ole tegelikult: kui see õnnestub, siis peabki oma valdkonna inimesi esindama.
• Haigla töötaja kasutab töömeili isiklikuks asjaajamiseks. Enamiku jaoks ei tundu see eetiline probleem olevat, ehkki tänapäeval infoturbe eesmärgil on soovitus, et isiklikuks asjaajamiseks töömeile ei kasutataks. On teatud juhtumeid, kus meili laiend võib kaasa tuua ametlikku aurat, mida erasuhetes poleks eetiline kasutada.
• Haigla kõrval asuv söögikoht pakub haigla töötajatele päevapraadi 10% soodsamalt. Kui tavainimene söögikohta läheb, kehtib talle täishind. Sama probleem tekkis ka nn superministeeriumis, kus kõrvalolevad söögikohad tegid just neile ametnikele allahindlusi. Kuid siin korruptsioonist rääkida ei saa, tegu on pakkumisega püsiklientuuri hoidmise nimel.
Koolitus: Korruptsiooniriskid ja isikuandmete kaitse meditsiinis. 30. september, Vana-Lõuna 39/1, Tallinn, Äripäev toimetus
Koolitajad: Sorainen Eesti vandeadvokaadid Norman Aas ja Lise-Lotte Lääne
Korraldaja: Äripäeva Akadeemia
Vaata lähemalt SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele