Algab koroonaviiruse seireuuringu viies etapp

Homme kutsub Tartu Ülikool 2400 eestimaalast osalema koroonaviiruse levimuse uuringu viiendas etapis, et saada teada, kui suurt mõju on viiruse laiemale levikule avaldanud viimastel nädalatel tekkinud haiguspuhangud.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori <strong >Ruth Kald.</strong>

Foto: Tartu Ülikool

Koroonaviiruse seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on teadlased suve jooksul jälginud igapäevast nakatumise statistikat, et hakata haigusjuhtude arvu kasvades koguma taas andmeid viiruse üleriigilise hetkelevimuse kohta.

„Tartus tekkinud koldest on jõudnud haigusjuhtumeid ka mujale ning me vajame täpsemat infot, kas ja kui palju on viirus levinud teistes Eesti piirkondades,“ rääkis Kalda. Ta lisas, et kevadel olid inimesed üldjuhul ettevaatlikumad, kuid suvi tõi paratamatult kaasa aktiivsema suhtlemise ja ka puhkusereise väljapoole Eestit. „Keegi meist ei soovi kevadiste üleriigiliste piirangute kordumist ja seetõttu peame uurima, kas Tartust alguse saanud puhangu puhul on tegemist vaid lokaalse koldega või on see muutunud laiaulatuslikumaks.“

Viiruse levitaja ei pruugi sellest ise teada

Loe lisaks

Härma: üle-eestiline nakatumisoht on madal

Kalda sõnul manitsevad ettevaatlikkusele ka Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 peagi avaldatavad tulemused, mille järgi on vaid viiendikul koroonaviiruse läbi põdenud inimestest olnud mõni viirushaigusele omane sümptom. „See teadmine kinnitab varasemat arvamust, et viiruse levitaja ei pruugi ise olla teadlik enda nakkusohust. Seetõttu ei saa me nakatunuid hukka mõista, küll aga saame teha ise väga palju selleks, et viirus ei leviks,“ sõnas Kalda. „Mõistlik on vältida rahvarikkaid üritusi ja pidusid, kus vahemaa hoidmine pole võimalik, või kanda neil üritustel maski. Ka kergemate haigusnähtude korral ei tohiks pidudel osaleda.“

Rahvastikuregistri andmete põhjal juhuvalimisse sattunud inimesed saavad 6. augustil uuringufirmalt Emor kas elektronposti või SMS-i teel uuringus osalemise kutse. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse vastajaga kokku aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Osalemine on kõigile kutse saajatele vabatahtlik. Andmete analüüsimise järel esitab Tartu Ülikool uuringu tulemused Vabariigi Valitsusele.

„Oleme alates COVID-19 puhangu algusest töötanud koos valitsusega välja tõenduspõhiseid lahendusi viiruse leviku ohjeldamiseks ja kriisiga toimetulemiseks,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

Lisaks COVID-19 hetkelevimuse seirele ja uuringule Koro-Sero-EST on Tartu Ülikoolis algamas veel kaks uuringut, mille käigus koguvad teadlased andmeid viiruse leviku ja iseloomu kohta. Lähinädalatel saab alguse uuring KoroGeno-Est, milles määratakse Eestis leviva COVID-19 haigust põhjustava viiruse geneetilisi järjestusi, et selgitada välja tundmatute nakkuste päritolu. Samuti hakkab tööle reovee analüüsil põhinev COVID-19 seiresüsteem, mis aitab tuvastada viiruse suurema leviku võimalikult varajases faasis.