Statistika: milline on olnud kriiside mõju enesetappudele?
Enesetappude statistikat tõlgendades omistatakse juhuslikele varieeruvustele suuremat tähendust kui pikaajalistele seaduspärasustele, mis tingib valed järeldused, kirjutas analüütik Koit Meres statistikaameti blogis.
Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.
14% kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus uuringust, mis tehti Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Suitsiidimõtted on tingimata vaja kindlaks teha, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.
Suitsiidiohvrite lähedastelt kogutud lood näitavad, et inimesed soovivad antud teemal rääkida, neil on puudu jäänud traumajärgsest nõustamisest ning tugigruppidest, kus oma kogemust jagada.