Eesti tervishoiu tuleviku neli stsenaariumi

Tervishoidusektori rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja suurendada avaliku sektori panust, aga ka toetada elanike tervislikke valikuid ja luua neid soosiv keskkond, rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik Arenguseire Keskuse esitlusel.

Harva mõeldakse, et uus ja väga oluline majanduskasvu allikas saab olla Eesti inimeste parem tervis, ent Eesti SKP saaks juurde tervelt kümnendiku, kui inimesed püsiksid kauem tööturul, kirjutavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Magnus Piirits.

Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatavast raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%ni.

Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.