Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üksikud geenidoonorid olid teadlikud oma kõrgemast vähiriskist
Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste uuringus hinnati, kui paljud geenidoonorid olid teadlikud perekondlikust vähi eelsoodumusest ning kuidas selle info teadasaamine neile psühholoogiliselt mõjus.
Praegusesse mammograafia sõeluuringusse on kutsutud kõik naised vanuses 50–69 eluaastat, kuid uuring ei arvesta geneetilist eelsoodumust rinna- ja munasarjavähi tekkeks. Seega ei tuvasta praegune ennetussüsteem neid naisi, kellel on tulenevalt teatud geenivariantidest suurem risk haigestuda ka nooremas eas.
Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi direktor Andres Metspalu rääkis Eesti kardioloogide seltsi konverentsil “Ateroskleroos ja selle tagajärjed” geenivaramust ja selle kasutamise võimalustest tervishoius.
Rinnavähk on maailmas naistel sagedaseim pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus, mistõttu on vaja parandada nii rinnavähi ennetust kui ka ravi, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloog Peeter Padrik.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.