Praegusesse mammograafia sõeluuringusse on kutsutud kõik naised vanuses 50–69 eluaastat, kuid uuring ei arvesta geneetilist eelsoodumust rinna- ja munasarjavähi tekkeks. Seega ei tuvasta praegune ennetussüsteem neid naisi, kellel on tulenevalt teatud geenivariantidest suurem risk haigestuda ka nooremas eas.
Seotud lood
Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi direktor Andres Metspalu rääkis Eesti kardioloogide seltsi konverentsil “Ateroskleroos ja selle tagajärjed” geenivaramust ja selle kasutamise võimalustest tervishoius.
Rinnavähk on maailmas naistel sagedaseim pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus, mistõttu on vaja parandada nii rinnavähi ennetust kui ka ravi, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloog Peeter Padrik.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele