Autor: Mirjam Esperk • 27. november 2020

Uus rahastusmudel aitas Hiiumaa haigla jalule

2018. aastal tehti kannapööre Hiiumaa haigla rahastamises ning juhtumipõhise rahastussüsteemi asemel võeti kasutusele eelarvepõhine rahastamine, nn global budget süsteem. Haigla juht Tõnis Siir sõnab, et see on paari aastaga haigla mustast august välja toonud.

Hiiumaa haigla sügisel.
Autor: Meeli Küttim

Hiiumaa haigla juhatuse liige ja Läänemaa haigla kirurg Tõnis Siir töötab nädala alguses paar päeva saarel ja teistel päevadel Haapsalu haiglas, mida ta selle kevadeni juhtis ja kus nüüd kirurgina vastuvõtte teeb. Kohtume Haapsalus, kuid Siiri mõtted on Hiiumaal. Hiiumaal toetab teda juhtimises juhatuse liige, õendusjuht Riina Tamm, kes on olnud seal juhatuse liige juba mitu aastat.

Hiiumaa haigla juhatuse liige õendusjuht Riina Tamm.

Tõnis Siir jätkab, et Hiiumaa haigla vajab erisugust lähenemist. "Kogu probleemistiku lahendamise teebki keeruliseks asjaolu, et see on kõige väiksem haigla ja teenindab kõige väiksemat kogukonda. Samas on see ka üks isoleeritumaid, mis tähendab, et seal peab olema suhteliselt paljudeks rasketeks juhtudeks igapäevaselt ja ööpäevaringselt valmis," selgitab Siir. Ta toob Läänemaa ja Hiiumaa haigla võrdlusse: "Kui võtame aegkriitilised asjad - näiteks infarkt ja insult - siis kiirabi ei too haiget näiteks Läänemaa haiglast läbi, vaid ajaakent arvestades sõidetakse otse regionaalhaiglasse. Hiiumaal jääb haige transporti ikkagi takistama meri," räägib ta. Hiiumaal tuleb aegkriitiliste asjade lahendamist alustada pädevalt juba saarel ja teise haiglasse transporti saab ette võtta millalgi hiljem.

Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir tänavu sügisel kopteriplatsi avamisel.
Autor: Liina Siniveer, Hiiumaa haigla

Üks takistus on ka see, et Hiiumaal on ainult üks kiirabibrigaad, mis tähendab Siiri sõnul, et see ainus brigaad ei tohi saarelt kunagi lahkuda. "Kiirabi ei saa ise haiget Tallinnasse viia isegi juhul, kui ta jõuaks kohe esimesele praamile. Näiteks Läänemaalt saab seda teha," võrdleb Siir. Ta sõnab, et on seda teemat natukene ka tõstatanud, et saarel peaks olema kaks brigaadi. "See on natukene ajafaktori küsimus ka - saar on piisavalt suur, et kõik kutsed selle ühe brigaadiga nõutud ajaaknasse ei mahu," sõnab Siir.

Võrgustumine avas võimalused

Võrgustumine PERHiga paar aastat tagasi oli Siiri hinnangul Hiiumaa haigla jaoks eksistentsiaalne küsimus ja ainuvõimalik lahendus. "Elu on läinud kordades paremaks. Kogu personali, teadmiste liikumine, koolitused - kõik on oluliselt parem," hindab Siir.

Rahastus oli tema sõnul järgmine võluvits, mis on Hiiumaad hullemast päästnud. "Ka selle taga ma näen natukene võrgustumise abi," sõnab Siir. Ta selgitab, et Hiiumaa haigla administratsioon oli juba pikalt võidelnud iga-aastase kahjumiga, mida tingis juhupõhine rahastus. Siiri sõnul läks eriti raskeks olukord siis, kui kiirabi võeti haigla juurest ära. "Kui toimus võrgustumine, siis tekkis meil pädevam omanik regionaalhaigla näol, kes sai väga hästi aru, mis juhupõhise rahastamisega toimub, ja tekkis võimalus kogu see asi läbi rääkida," selgitab Siir.

Edasi saigi Hiiumaa haigla 2018. aastal eelarvepõhise rahastuse ehk global budgeti peale. "Sellest hetkest oleme suutnud haigla eelarvet hoida nullist kriipsuvõrra kõrgemal. Me saame ka natukene investeerida, kuigi selles rahastusmudelis - oleme seda ka mitu korda haigekassaga rääkinud - ei ole tegelikult suuremat investeerimisvõimekust," hindab Siir. Ta selgitab, et ligi kuueaastane kahjumis olek on olnud investeeringuteta, seega oleks nüüd haiglal vaja suuremat ja järsemat investeeringut - renoveerimist ja ümberehitamist vajaks maja keskosa. Ideaalis sooviks haiglajuht näha kõiki asjapooli koos ühes hoones, hetkel on polikliinik ja administratsioon hoovil hoopis teises hoones.

Indikaatoritega analüüsitakse tulemusi

Projekti jälgitakse indikaatorite kaudu. "Indikaatorid jälgivad seda osa, et kogu haigla tegevus ei muutuks teistsuguse rahastuse korral teistsuguseks - kui meil toimub igakuiselt perearstidega sarnane rahastamine, kas hakkame siis rohkem haigeid ära saatma või vähem kohapeal tegema," selgitab Siir. "Tegelikult ma arvan, et ükski meedik ei saada ära juhtumit, mida saaks kohapeal lahendada. Ka teistpidi - ma püüan alati kõigile öelda, et ei maksa hakata ravima siin, kui haige seisukohalt oleks parem seda teha turvalisemas kohas," räägib Siir. Indikaatorid vaadatakse üle igal haigla nõukogu koosolekul. "Minu arust ei ole kedagi kergekäeliselt ära saadetud. Mida võib mingil ajahetkel jääda vähemaks, on üldkirurgia," ennustab Siir. "Seda juba pigem hoopis kirurgiliste meetodite ja tehnika arenemise tõttu."

Uue rahastusmudeliga on Siiri sõnul ka arstipalga komponent natukene suurem. "Kui võrdlen Läänemaad ja Hiiumaad, siis Hiiumaal on meil isegi natukene võimalus palgaga inimesi meelitada, see on andnud natukene hingamisruumi," sõnab Siir. "Palgakomponent perifeerias võiks olla teistsugune - see oleks üks moment, millega võiks kas noort või keskeas kolleegi, kes on juba oma ägeda meditsiinitöö suurhaiglas ära teinud, siia tõmmata, aga need ümberkorraldused nõuavad teatuid investeeringuid ja kui see palk oleks natukene motiveerivam, siis ta tuleb," hindab Siir

Koostöö on edu võti

Koostöös vallaga sai Hiiumaa haigla hiljuti uue helikopteriplatsi. See oli haigla juures ka varem - mitte küll nii heas korras ja kõikidele nõuetele vastav, aga see ei seganud Siiri sõnul tööd. Vajadus kopteriplatsi järgi on haiglal selgelt olemas - eelmisel aastal tegi piirivalve kopter Hiiumaa haiglast 44 lendu, uue platsi avamise hetkeks oli toimunud 23 lendu.

Kopter haigla uuel maandumisplatsil.
Autor: Liina Siniveer, Hiiumaa haigla

"Haigla lähedale peaks kerkima vallal suur ja vajalik spordihoone. Spordihoone kõrgus läheb selliseks, et oleks hakanud maandumisel nõutavaid nurki ja tuulekoridore segama," selgitab Siir. Ta ütleb, et selgitas vallale, et siin tekivad vastuolud. "Tänaseks oleme vallaga kõik sirgeks saanud ja tuli win-win tulemus," räägib Siir. "Saime platsi, mis on litsentseeritav, hästi valgustatud, kõik vastavad koridorid vabad, ja spordihoone saab rahulikult edasi minna. Loodan, et meil lähevad vallaga ka edasised projektid samamoodi," ütleb Siir. Ta lisab, et helikopteriplatsi avamisel oli väga südamlik hetk. "Kui meil avamine oli, tuli sinna ette hoiatamata üks inimene, kelle kopter oli kunagi ära viinud, ja pidas tänukõne - see oli kirss tordil, see oli nii hästi tehtud," meenutab haiglajuht. Koostöö on haiglale väga oluline. "Mina tajun küll seda, et koostööd on olnud viljakad. See, et me rgionaalhaiglaga oleme, ei tähenda, et me teiste haiglatega koostööd ei teeks. Asja peab hakkama lahendama patsiendi sussidest," rääkis Siir.

Haigekassa: eelarvepõhine rahastamine on ennast tõestanud

Kommenteerib haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats:

Haigekassa osakonnajuhataja Tiina Sats
Autor: Eesti Haigekassa

"2018. aasta aprillist alates on Hiiumaa haiglas kasutusel eelarvepõhine rahastamine. Uue lähenemise tingis olukord, kus teenuste osutamise maht ja sellest saadav tulu oli vähenenud ehk püsikulude katmine ei olnud tagatud. Samas oli eriarstiabi pakkuva asutuse olemasolu Hiiumaal endiselt vajalik, sest seal piirkonnas puudub kiire ja ilmastikukindel ligipääs teistesse haiglatesse.

Selleks, et mõista, kas ja milliseid muutusi tasustamismeetodi vahetamine teenuste osutamises on kaasa toonud, jälgime igal aastal, kas Hiiumaal ravitud inimeste osakaal, ravitud inimeste arv, osutatud teenuste maht ja inimeste rahulolu kättesaadavusega on muutunud. Samuti vaatame, kas kiirabi väljakutsete ja perearsti vastuvõttude arv on muutnud. Kui võrrelda muudatuse eelseid aastaid (2016 ja 2017) muudatuse järgsete aastatega (2018 ja 2019), võib öelda, et Hiiumaa haiglas ambulatoorselt ja statsionaarselt ravitud inimeste arv ei ole langenud ning inimesed on arstabi kättesaadavusega võrreldes Eesti keskmisega mõnevõrra rahulolevamad. Nendele andmetele tuginedes saab öelda, et tasustamismeetodi muutmine on siiamaani end Hiiumaa haigla puhul põhjendanud, sest see tagab jätkuva eriarstiabi osutamise ja inimeste rahulolu. Kuna tasustamismeetodite mõjud ei pruugi olla kohesed, sest raviasutused peavad uue olukorraga kohanema, siis peame lõplike järelduste tegemisteks ka järgmistel aastatel mõjusid jälgima. Enne eelarvepõhise rahastuse algust Hiiumaa haiglas defineerisime selgelt probleemi, mida uue mudeliga lahendama asusime. Teistes haiglate puhul ei ole hetkel veel analoogset probleemi defineeritud, seega selle mudeli laiendamist praegu kavas pole."

Muu alternatiiv rahastamiseks puudub

Meelis Roosimägi, haigla nõukogu liige, PERHi haiglavõrgu juht

Hiiumaa haigla nõukogu liige Meelis Roosimägi
Autor: PERH

Hiiumaa haigla uudsele rahastamisele alternatiivi enam ei ole. Teiste haiglate puhul rakendatav teenusepõhine rahastus ei taga Hiiumaale eriarstiabi jätkusuutlikkust, sest pole lihtsalt piisavalt patsiente. Seepärast rahastabki haigekassa haigla valmisolekut ravida patsiente kokkulepitud erialadel.

Algselt nimetasime haigekassaga uuendust pilootprojektiks ja küsimus oli õhus, kuidas sellist lähenemist kasutada teiste üldhaiglate jaoks. Küllalt kiiresti sai selgeks, et olulised tingimused (väike rahvaarv ja suur eraldatus) on Hiiumaa haigla puhul unikaalsed ja ei ole põhjust laiendada sama mudelit teistele. Sellisele järeldusele jõudsid ka Maailmapanga tervishoiuspetsialistid. Samuti ei nimetaks ma ettevõetut enam projektiks, sest edasises koostöös haigekassaga toimub lihtsalt mudeli täpsustamine. Sisuliselt pilootprojekti staatusest väljumine annab aga haiglarahvale ja kogukonnale selgema signaali, et haigla enda tervis on kroonilisest alarahastusest paranemas.

Kui varem olid haigekassa ja haigla lepingus ravijuhud ja maksumused, siis praeguse lepingu ühe reaga rahastamine ei anna haigekassale kindlust ravikindlustatute teenindamise ulatusest. Selleks on lepingus loetletud erialadele lisaks indikaatorid, mis võrdlevad haigla tööd varasema perioodiga. Kui palju patsiente teenindatakse ambulatoorselt või statsionaarselt, kas on muutunud patsientide edasisaatmise mahud kõrgemasse ravietappi jne. Kui indikaatorites toimuvad muutused, saavad haigla ja haigekassa asja sisuliselt arutada. Muutused ei tarvitse olla halvad, indikaatorite üle kokkuleppimine peab aga tagama, et hiidlased saaksid jätkuvalt ja kvaliteetselt eriarstiabi kodusaarelt.

Samas ei lappinud uus rahastusmudel täielikult varasemat investeeringupuudulikkust. Loodame väga, et regionaalhaigla sissemaksetele haigla sihtkapitali ja Hiiumaa valla otsusele toetada tervisekeskuse väljaehitamist, lisandub vabariigi valitsuse lubatud täiendav investeeringuabi. Sellisel juhul saavad Hiiumaa haigla ruumid ümberehitatud ja renoveeritud. Kõigepealt selleks, et ravi- ja töötingimused paraneksid ja vastaksid nõuetele ka võimalike nakkushaiguste puhangute korral. Samuti selleks, et vabaneks pind perearstidele tervisekeskuse rajamiseks.

Sellise terviselinnaku tekkimine, kus põimunult antakse üldarstiabi ja perearstiabi ning samas on ka kiirabibaas ja helikopteriplats, tundub nagu unistus. Hiiumaa haigla puhul aga realiseeritav soov. Vald ehitas helikopteriplatsi. Haigla on koostöös regionaalhaiglaga valmis korraldama kõik ülejäänu.

Inimeste taha asi ei jää. Hiiumaal on pühendunud haiglapersonal ja tugev juhipaar – juhatuse liikmed Riina Tamm ja Tõnis Siir.

Lugu ilmus 10. nov 2020 Meditsiiniuudiste paberlehes.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708