Riskiskooride arvutamisel võetakse arvesse uusi andmeid
Eestlased osalevad projektis, kus lisaks teadaolevatele kliinilistele faktoritele ja geenikaardile kaasatakse haiguste riskiskooride arvutamisse võimalikult palju muid inimese terviseandmeid.
Rahvusvahelise koostööprojekti käigus hakatakse töötama välja uudseid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid loomaks tõhusamaid riskiskoore, mis aitaksid tuvastada inimeste haigestumise tõenäosusi. Samuti saaks nende abil sihipärasemalt tegeleda haiguste ennetuse ja raviga. Projektis osalevad ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased.
Eestis pooldavad vähigenoomi testimist tavapraktikas uue põlvkonna sekvereerimise meetodiga eelkõige onkoloogid. Eelkõige toetasid need, kes teadsid meetodi võimalustest põhjalikumalt.
Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.