Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar ja meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp tutvustasid konverentsil Meditsiin 2021 uuringut, kus võrreldi saja-aastaste elanike ja taasiseseisvumise järgselt sündinute mikrobiootasid.

- Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.
- Foto: Meeli Küttim
“Kuna mikrobioota kujuneb välja esimese kolme eluaasta jooksul, annab see meile võimaluse uurida, millised kooslused tekkisid sada aastat tagasi,” rääkis professor Reet Mändar. Saja-aastastelt koguti piimhappebaktereid, mis annab edaspidi võimaluse töötada välja uudseid probiootikume.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.