Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Covid-19: Mida silmas pidada vähihaige vaktsineerimisel?
Nii Eestis kui mujal on alustatud vaktsineerimist tervishoiutöötajate ja vanemaealiste seas. Viirusevastast vaktsineerimist viiakse läbi kahe üksteisele järgneva süstiga. On väga oluline, et tehtud oleksid mõlemad süstid ja eriti oluline on see neil patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgem nagu näiteks kasvajahaiged.
Onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul jätkab, et nõrgestatud immuunsusega on patsiendid, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi või pikaaegset immunosupressivset ravi, näiteks deksametasooniga või prednisolooniga. Nõrgestatud on ka patsiendid, kes põevad lümfisüsteemi- ja hematoloogilisi haiguseid nagu näiteks müeloom ja lümfoom.
"Kasvajalise haigusega patsiendid on osalenud ka viirusevastase vaktsiini väljatöötamisel ning ka nemad on osalenud uuringutes ja on kindlaks tehtud, et see on neile ohutu," kinnitas arst,
Ta tõi välja, et vaktsineerimine ei peaks toimuma aktiivse keemia- ja kiiritusraviga koos. Vaktsineerimise peaks ajastama vähemalt kaks nädalat enne keemiaravi algust. Vajadusel võib vaktsineerimise ajastada kahe keemiaravitsükli vahele.
"Ei ole vähem oluline, et meie, tervishoiutöötajad, oleksime vaktsineeritud, et meie ei kannaks edasi viirust ja et ei haigestuks patsiendid, kellel on suurem tõenäosus nakatuda, aga ka oluliselt suurem, isegi 10 korda suurem, tõenäosus põdeda rasket Covid-19 haigust ning sellesse surra," paneb onkoloog südamele.
Vaata doktor Tiina Tuule videopöördumist:
Seotud lood
Nüüdseks on Eestis koroonaviiruse vastu vaktsineeritud juba kuu aega. Ravimiamet on valmis saanud ülevaate vaktsiinidega seotud kõrvalmõjudest ja nende statistikast läbi ravimiametile saadetud kõrvaltoimete teatiste.
Ravimiametile saadeti möödunud nädalal 71 COVID-19 vaktsiini kõrvaltoime teatist, kahel juhul oli reaktsioon olnud tõsine.
Möödunud nädalal alustas Linnamõisa Perearstikeskuses koostöös haigekassaga riskirühmade COVID-19 vastu vaktsineerimise pilootprojektiga. Piloot viiakse läbi viie nimistuga, kus on kokku ligi 600 riskirühma patsienti.
Harjumaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa suuremad perearstikeskused hakkavad sel nädalal kutsuma üle 80-aastaseid vaktsineerima Covid-19 viiruse vastu.
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele