Covid-19: Mida silmas pidada vähihaige vaktsineerimisel?

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul annab nõu, kas ja millal vaktsineerida Covid-19 vastu onkoloogilist patsienti.

ITK juhtivarst-onkoloog Tiina Tuul.

Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla

Nii Eestis kui mujal on alustatud vaktsineerimist tervishoiutöötajate ja vanemaealiste seas. Viirusevastast vaktsineerimist viiakse läbi kahe üksteisele järgneva süstiga. On väga oluline, et tehtud oleksid mõlemad süstid ja eriti oluline on see neil patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgem nagu näiteks kasvajahaiged.

Onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul jätkab, et nõrgestatud immuunsusega on patsiendid, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi või pikaaegset immunosupressivset ravi, näiteks deksametasooniga või prednisolooniga. Nõrgestatud on ka patsiendid, kes põevad lümfisüsteemi- ja hematoloogilisi haiguseid nagu näiteks müeloom ja lümfoom.

"Kasvajalise haigusega patsiendid on osalenud ka viirusevastase vaktsiini väljatöötamisel ning ka nemad on osalenud uuringutes ja on kindlaks tehtud, et see on neile ohutu," kinnitas arst,

Ta tõi välja, et vaktsineerimine ei peaks toimuma aktiivse keemia- ja kiiritusraviga koos. Vaktsineerimise peaks ajastama vähemalt kaks nädalat enne keemiaravi algust. Vajadusel võib vaktsineerimise ajastada kahe keemiaravitsükli vahele.

"Ei ole vähem oluline, et meie, tervishoiutöötajad, oleksime vaktsineeritud, et meie ei kannaks edasi viirust ja et ei haigestuks patsiendid, kellel on suurem tõenäosus nakatuda, aga ka oluliselt suurem, isegi 10 korda suurem, tõenäosus põdeda rasket Covid-19 haigust ning sellesse surra," paneb onkoloog südamele.

Vaata doktor Tiina Tuule videopöördumist: