Möödunud aasta novembris alanud Tartu Ülikooli katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Süljeproov sobib koroonaviiruse testimiseks ninaneelu kaape proovi alternatiivina.
Katseuuringu ühe eestvedajatest, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu professor Lili Milani sõnul katsetati meetodit esiteks koroonahaigetel, et hinnata süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega. Proovid võeti haiglapatsientidelt ja testimine viidi paralleelselt läbi Terviseameti ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi laboris. Mõlemas laboris võrreldi süljeproovi täpsust ninaneelu kaape prooviga tavapärase PCR-testi abil. “Kui patsiendil olid hiljuti tekkinud haigussümptomid, kattusid üldjuhul mõlema testimise viisi tulemused. Kui aga sümptomite tekkimisest oli möödunud 6–14 päeva, oli nii ninaneelu- kui süljeproovist keerulisem saada selget signaali, mis kinnitaks koroonaviirusesse nakatumist,” ütles Milani.
Seotud lood
16. veebruarist võtab SYNLAB kasutusele koroonatestimise uudislahenduse – viiruse olemasolu analüüsitakse nüüd ka kurguloputusvedelikust. Esialgu võimaldatakse täiendavat prooviandmist ainult lastel, et muuta testimine nende jaoks mugavamaks.
Kui praegu peab koroonaviiruse vastu vaktsineerimiseks tegema kaks süsti, siis Prantsusmaa tervishoiueksperdid usuvad, et viiruse läbi põdenutele piisab vaid ühest süstist.
Oxfordi Ülikool on alustanud uuringutega, et selgitada välja AstraZenecaga koos välja töötatud koroonavaktsiini turvalisus ja efekt lastele. Kahel vaktsiinifirmal on need uuringud juba käimas.