Katseuuringu ühe eestvedajatest, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu professor Lili Milani sõnul katsetati meetodit esiteks koroonahaigetel, et hinnata süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega. Proovid võeti haiglapatsientidelt ja testimine viidi paralleelselt läbi Terviseameti ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi laboris. Mõlemas laboris võrreldi süljeproovi täpsust ninaneelu kaape prooviga tavapärase PCR-testi abil. “Kui patsiendil olid hiljuti tekkinud haigussümptomid, kattusid üldjuhul mõlema testimise viisi tulemused. Kui aga sümptomite tekkimisest oli möödunud 6–14 päeva, oli nii ninaneelu- kui süljeproovist keerulisem saada selget signaali, mis kinnitaks koroonaviirusesse nakatumist,” ütles Milani.