Munasarjavähi elulemus Eestis on üks paremaid Euroopas
Munasarjavähiks nimetatakse munasarjadest, munajuhadest või peritoneumilt alguse saanud pahaloomulist kasvajat. 80–90% munasarja pahaloomulistest kasvajatest on epiteliaalse päritoluga ning neist omakorda moodustab valdava enamuse (kuni 70% kõikidest munasarja pahaloomulistest kasvajatest) madalalt diferentseerunud seroosne kartsinoom.
Seotud lood
Kui kasvajate molekulaarset iseloomustamist üksikute geenimuutuste osas on onkoloogilises diagnostikas ning sihtmärklaudravi planeerimisel kasutatud juba 10 aastat, siis viimastel aastatel on kliinilisse praktikasse juurdumas kasvajate paneeltestimine.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste uuringus hinnati, kui paljud geenidoonorid olid teadlikud perekondlikust vähi eelsoodumusest ning kuidas selle info teadasaamine neile psühholoogiliselt mõjus.
Eestis sai eelmisel aastal bioloogilist ravi kokku ligi 1500 isikut. Ravimiameti ekspertide kinnitusel on praegu maailmas igapäevakasutuses üle paarisaja bioloogilise ravimi.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele