Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõik perearstid pole veel vaktsineerimisega alustada saanud
Perearstikeskustes on alates veebruarist käimas riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. Piiratud vaktsiinikoguste tingimustes on võimaldatud perearstidele vaktsiini järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa.
Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini. Haigekassa edastatud teates selgitati, et Eestisse jõudvad üle 70-aastastele sobivate vaktsiinide tarned on endiselt piiratud ning iganädalaselt saabuvatest tarnetest tuleb tagada kõikidele esimese doosiga vaktsineeritutele ka teine vaktsiinidoos. Seetõttu on veel ligikaudu 104 perearsti 785-st, kes saavad vaktsiine tellida hiljemalt märtsi esimesel nädalal.
Peamine põhjus, miks kõik perearstid pole saanud vaktsineerimisega alustada, seisneb vaktsiini vähesuses. Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul jõuab vaktsiin kõikide perearstideni hiljemalt märtsi esimesel nädalal. „Vaktsiini jagatakse perearstidele piiratud koguses vastavalt tellimustele nii palju kui Eestisse jõudvad vaktsiinitarned võimaldavad. Kuna suuremas koguses saabunud AstraZeneca COVID-19 vaktsiini ei saa ekspertide praeguse soovituse põhjal üle 70-aastatele inimestele kasutada, ootame selleks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiini saadetisi, mida tuleb märksa napimalt,“ selgitas Friedemann.
Viis gruppi
Perearstinimistud on jaotatud viide gruppi ja vaktsiinide jaotus on korraldatud maakonnapõhiselt. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisega alustati kõrgema nakatumisnäitajatega piirkondades. Nendeks olid veebruari esimesel kahel nädalal osaliselt Harjumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. Kolmandal veebruari nädalal liideti vaktsineerijate hulka osa Harjumaast, Jõgeva, Rapla, Võru maakonnad ja osa Tartumaast. Sel nädalal saavad esimesed tarned osa Tartumaast, Järvamaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Märtsi esimesel nädalal saavad vaktsiini Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Valgamaa. Seejärel alustatakse vaktsiinide jagamist uuesti samadel alustel ja samas järjekorras vastavalt tarnetele.
Perearstikeskustele eraldatakse praeguste tarnekoguste alusel riskirühmade vaktsineerimiseks ligikaudu 4000 Pfizer/BioNTech vaktsiini esmast doosi nädalas. „Nädalas saame võimaldada üle 70-aastastele mõeldud vaktsiini ligikaudu 80 perearstikeskusele. Lisaks saame nooremate kui 70-aastaste riskirühma vaktsineerimiseks eraldada perearstikeskustele AstraZeneca vaktsiini 8200 doosi. AstraZeneca vaktsiini saavad tellida need perearstikeskused, mis on varem juba tellinud mõne teise tootja vaktsiini.“
Haigekassa annab tellimisvõimalusest teada
Friedemann selgitas, et haigekassa annab perearstidele ise teada, millal ja kui palju on neil võimalik Terviseametist vaktsiini tellida, kogused muutuvad vastavalt sellele, kui palju vaktsiini riiki jõuab.
„Saadame perearstidele iga nädala reedel info ülejärgmise nädala tellimuse võimaluse ja mahu kohta ja tellimus tuleb teha hiljemalt järgmise nädala teisipäevaks. Just selleks, et oleks aega tellida ja muid ettevalmistavaid töid teha, näiteks kutsuda inimesed kohale, planeerida aegu, sest süstimine on väike osa kogu tegevusest. Mõistame, et kõik ootavad vaktsiini ja teeme parima, et järkjärgult saaksid kõik perearstid vaktsineerimisega alustada. Inimestele paneme südamele, palun tulge kokkulepitud ajal kohale, sest teie tulemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada on edasi lükatud,“ lisas Friedemann.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele