Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti riigid soovivad erandkorras vaktsiinitarnete ettepoole toomist
Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Arūnas Dulkys ja Daniels Pavļuts saatsid Euroopa Liidu tervisevolinikule Stella Kyriakidesele ühispöördumise ettepanekuga luua erakorralisteks juhtudeks läbipaistev mehhanism, mis võimaldaks teatud riikidele vajadusel COVID-19 vaktsiinide tarneid ettepoole tuua.
"Meie ettepanek on luua erakorraliste juhtumite korral kiireks reageerimiseks selged ja läbipaistvad kriteeriumid vaktsiinitarnete ümberjaotamiseks, mis võtaksid arvesse nii vaktsiinide kättesaadavust, vaktsineerimise määra, nakatumise määra, suremust kui ka uute viirusetüvede levikut liikmesriigis," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Ettepanek hõlmab ka võimalust kohandada tarnitavaid vaktsiinikoguseid juhul, kui mõnel riigil peaks tekkima suurem vaktsiinide laojääk, iseäranis olukordades, kus tekib oht vaktsiinide aegumiseks," lisas ta.
Euroopa Liidu ühishankes on vaktsiinikoguste jagamisel võetud aluseks elanikkonna põhine pro rata vaktsiinide jaotus. Kui Euroopa Liidu ühislepingus osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis jaotatakse vaktsiinidoosid proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on pro rata alusel 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust.
Kiige sõnul hindab Eesti kõrgelt Euroopa Komisjoni panust tootjatega läbirääkimiste pidamisel ja Euroopa Liidu ühiste eelostulepingute sõlmimisel, samuti pingutusi, mida on tehtud vaktsiinide tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas. "Balti riikide ettepaneku kohaselt jääks vaktsiinide jaotus Euroopa Liidus pro rata alusel pikemas plaanis endiselt paika, küsimus on ennekõike tarnegraafikute kohandamises, et aidata riike erakorralistel juhtudel," lisas minister Kiik.
Balti terviseministrite ettepanekut arutatakse liikmesriikide esindajatest koosnevas Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishanke juhtrühmas.
Seotud lood
Euroopa Ravimiameti (EMA) Inimravimite komitee (CHMP) alustab Venemaa Gamaleya riikliku epidemioloogia ja mikrobioloogia keskuse arendatud koroonavaktsiini Sputnik V (Gam-COVID-Vac) kiirendatud hindamisprotseduuriga. Euroopa Liidus on vaktsiini müügiloa taotluse esitajaks R-Pharm Germany GmbH.
Koroonavaktsiinide vabale turule lubamise teemal võib diskuteerida, ent tuleb meelde tuletada, mida tähendavad defitsiit, ostujõud ja massiefekt majanduslikus mõttes, kirjutab Kadri Mägi-Lehtsi, Roche Eesti tegevjuht.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele