"Meie ettepanek on luua erakorraliste juhtumite korral kiireks reageerimiseks selged ja läbipaistvad kriteeriumid vaktsiinitarnete ümberjaotamiseks, mis võtaksid arvesse nii vaktsiinide kättesaadavust, vaktsineerimise määra, nakatumise määra, suremust kui ka uute viirusetüvede levikut liikmesriigis," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Ettepanek hõlmab ka võimalust kohandada tarnitavaid vaktsiinikoguseid juhul, kui mõnel riigil peaks tekkima suurem vaktsiinide laojääk, iseäranis olukordades, kus tekib oht vaktsiinide aegumiseks," lisas ta.
Euroopa Liidu ühishankes on vaktsiinikoguste jagamisel võetud aluseks elanikkonna põhine pro rata vaktsiinide jaotus. Kui Euroopa Liidu ühislepingus osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis jaotatakse vaktsiinidoosid proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on pro rata alusel 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust.
Kiige sõnul hindab Eesti kõrgelt Euroopa Komisjoni panust tootjatega läbirääkimiste pidamisel ja Euroopa Liidu ühiste eelostulepingute sõlmimisel, samuti pingutusi, mida on tehtud vaktsiinide tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas. "Balti riikide ettepaneku kohaselt jääks vaktsiinide jaotus Euroopa Liidus pro rata alusel pikemas plaanis endiselt paika, küsimus on ennekõike tarnegraafikute kohandamises, et aidata riike erakorralistel juhtudel," lisas minister Kiik.
Balti terviseministrite ettepanekut arutatakse liikmesriikide esindajatest koosnevas Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishanke juhtrühmas.