Rinnavähk on olemuselt alati geneetiline haigus
Nagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.
Umbes 5–10% juhtude puhul räägime aga pärilikust rinnavähist, mis tähendab, et geenimuutused kanduvad sugurakkudega vanematelt nende järglastele edasi. Ülejäänud juhtudel räägime nn sporaadilisest vähist, mille puhul geenimuutused tekivad elu jooksul riskifaktorite koostoime tulemusena. Kumulatiivne risk 74. eluaastaks rinnavähki haigestuda on Eestis 6,69%, mis ei erine oluliselt Põhja-Euroopa riikide vastavast näitajast.
Seotud lood
Iga neljas rinnavähk avastatakse Soomes sõeluuringu käigus ja ilma haigusele viitavate kaebusteta.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on avaldanud kümme uut tõenduspõhist soovitust selle kohta, kuidas tuleks naisi mammograafia tulemustest ja järelmeetmetest sõeluuringuprogrammi raames teavitada.
Rinnavähk on maailmas naistel sagedaseim pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus, mistõttu on vaja parandada nii rinnavähi ennetust kui ka ravi, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloog Peeter Padrik.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele