Autor: Vahur Valvere, Regionaalhaigla onkoloogia-hematoloogia valdkonna teadus- ja arendusjuht • 1. juuni 2021
Rinnavähk on olemuselt alati geneetiline haigus
Nagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.
Umbes 15–20 protsenti rinnavähi juhtumeid on perekondlikud, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku keemiaravi keskuse keemiaravi osakonna onkoloog-ülemarst Vahur Valvere.
Foto: Raul Mee
Umbes 5–10% juhtude puhul räägime aga pärilikust rinnavähist, mis tähendab, et geenimuutused kanduvad sugurakkudega vanematelt nende järglastele edasi. Ülejäänud juhtudel räägime nn sporaadilisest vähist, mille puhul geenimuutused tekivad elu jooksul riskifaktorite koostoime tulemusena. Kumulatiivne risk 74. eluaastaks rinnavähki haigestuda on Eestis 6,69%, mis ei erine oluliselt Põhja-Euroopa riikide vastavast näitajast.