Rinnavähk on olemuselt alati geneetiline haigus
Nagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.
Umbes 5–10% juhtude puhul räägime aga pärilikust rinnavähist, mis tähendab, et geenimuutused kanduvad sugurakkudega vanematelt nende järglastele edasi. Ülejäänud juhtudel räägime nn sporaadilisest vähist, mille puhul geenimuutused tekivad elu jooksul riskifaktorite koostoime tulemusena. Kumulatiivne risk 74. eluaastaks rinnavähki haigestuda on Eestis 6,69%, mis ei erine oluliselt Põhja-Euroopa riikide vastavast näitajast.
Seotud lood
Iga neljas rinnavähk avastatakse Soomes sõeluuringu käigus ja ilma haigusele viitavate kaebusteta.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on avaldanud kümme uut tõenduspõhist soovitust selle kohta, kuidas tuleks naisi mammograafia tulemustest ja järelmeetmetest sõeluuringuprogrammi raames teavitada.
Rinnavähk on maailmas naistel sagedaseim pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus, mistõttu on vaja parandada nii rinnavähi ennetust kui ka ravi, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloog Peeter Padrik.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele