Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaarika Järviste: kaugteenused on märk 21. sajandi tervishoiust
Möödunud kevadise eriolukorra tõttu toimus Eesti tervishoius oluline uuendus – kasutusele tulid kaugvastuvõtud ehk arsti visiidile sai minna täiesti kontaktivabalt: telefoni, videokõne või veebivestluse vahendusel.
Patsientidelt kogutud tagasisidele toetudes peab haigekassa vajalikuks suurendada kaugteenustena videovastuvõttude arvu ning luua lahendus, et analüüside andmine ning kaugvastuvõtt võiksid toimuda erinevates raviasutsutes.
Möödunud aasta tõi tervishoius kaasa rea olulisi muudatusi, mis jäävad meiega ka siis, kui koroonapandeemia on seljatatud, kirjutab tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane.
Käesoleva aasta kevadise eriolukorra ajal otsustas haigekassa hakata rahastama eriarstiabi kaugvastuvõtte ja -teraapiaid. Kokku tehti kevadel ligi 300 000 kaugvastuvõttu, mis moodustas 1/3 kõigi sel perioodil tehtud eriarsti vastuvõttudest.
Töötervishoiuteenuse pakkuja Qvalitas Arstikeskus avas sel nädalal digikliiniku, mis võimaldab ettevõtetel pakkuda oma töötajatele kiiret ja mugavat ligipääsu arstiabile ka distantsilt.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.