Kui pilootprojekti saadab edu, kaalub töörühm võimalusi laiendada seda mujale Eestis. „Kuigi vaktsineerimiseks on võimalusi üle Eesti palju, on neid, kes ootavad isiklikku pöördumist. Eeskätt on neid eakamate inimeste seas,“ üles COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma asejuht Arkadi Popov. „Seepärast alustame Ida-Virumaal pilootprojektiga, kus kutsusime perearstidele appi Kontaktikeskuse spetsialistid ning helistame paari nädala jooksul läbi ligi 20 000 inimest.“
Telefonikõne käigus pakutakse inimesele vaktsineerimiseks välja konkreetne koht ja kellaaeg ning vastatakse tema küsimustele vaktsineerimise kohta. Kui inimene vajab vaktsineerimisele eelnevalt tervisenõustamist, siis selle viib läbi perearst. Vajadusel aidatakse koos kohaliku omavalitsuse ja tervishoiuasutuste abiga leida lahendus ka transpordiküsimusele.
„Neid inimesi, kes soovivad ennast vaktsineerida, aga ei ole seda veel mingil põhjusel teinud, jääb järjest vähemaks. Pilootprojektiga tahame nad üles leida ja kaitsta eeskätt meie vanemaid inimesi, kellel on oht põdeda COVIDit väga raskelt,“ lisas Popov. „Lisaks palume väga, et kõik vaataksid oma lähikonnas ja naabruses ringi ning kui teate inimest, kes vajab vaktsineerima saamisel abi, pakkuge talle selleks abi – on see siis sobiva koha ja aja leidmisel või transpordiga.“
Eestis keskmiselt on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 71 protsenti 60+ vanuserühma inimestest, Ida-Virumaal aga vaid 52 protsenti.
Alanud nädalal toimub üle Eesti kümneid kiirvaktsineerimisi, lisaks saab end COVID-19 vastu vaktsineerida haiglates, paljudes apteekides ja paljude perearstide juures. Infot ilma eelregistreerimiseta vaktsineerimisvõimaluste kohta saab veebilehelt ja riigiinfo telefonilt 1247. Samuti on võimalik eelnevalt aeg broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247.
Vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele, õppivatele või töötavatele inimestele. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele