Häirekeskus tegi vaimse tervise esmaabikapi

Häirekeskus pälvis selle aasta konkursil „Parim personaliprojekt” esimese koha projekti „Vaimse tervise virtuaalne esmaabipakettˮ eest. Organisatsiooni personalijuht Elina Meidla räägib lähemalt, miks on Häirekeskusel tarvis pöörata tähelepanu vaimsele tervisele.

Töö häirekeskuses on pingeline.

Foto: Andras Kralla

Häirekeskuses töötab ligi 240 inimest, nendest 80% on saalitöötajad (päästekorraldajad, logistikud, meedikud, valvevahetuse juhid, vanemspetsialistid), kes teenindavad 112 ja 1247 kõnesid. Töö, mida Häirekeskuses päevast päeva tehakse, on väga pingeline ja vastutusrikas. Igal päev tuleb hädaabunumbrile 112 umbes 2500–2600 kõnet, mille taga on enamasti kellegi isiklik kriis. Rõõmusõnumiga pöördutakse meie poole harva.

Eelmise aasta märtsis alanud tervisekriis pani meie inimesed veelgi suurema pinge alla ja vajadus vaimse tervise hoidmiseks muutus kriitiliseks. Samas ei olnud Häirekeskuse inimestel teadmisi ja kogemusi, kuidas hoida enda vaimset tervist. Organisatsiooni pakutud nõustamisvõimalust ei kasutatud peaaegu üldse. Nõustaja juurde pöördumine oli häbiasi ja nõrkuse näitamine. Tehtud uuringutest saime tagasisidet, et meie töötajad leidsid, et nad saavad ise hakkama.

Otsustasime võtta vaimse tervise hoidmise teema strateegiliseks prioriteediks. Püstitasime eesmärgi – suurendada töötajate teadlikkust vaimse tervise hoidmise teemal, samuti tahtsime kasvatada töötajate julgust ja tahet vajadusel abi otsida, sellest vabalt rääkida ning innustada nii ka kolleege.

Kuidas kõik algas?

Virtuaalse vaimse tervise esmaabikapi projekt sai alguse PARE esimesest personalijuhtimise häkatonist, mis toimus 2020. aasta veebruaris enne koroona esimest lainet. Meie teemaks oli päästekorraldajate vaimset tervise hoidmine. Teema kõnetas mitmeid ja kahe päeva jooksul töötas meie häkatoni meeskond välja virtuaalse vaimse tervise esmaabikapi kontseptsiooni. Häirekeskuse tööks jäi sisustada kapp n-ö pärisasjadega ja alanud tervisekriis muutis selle vajaduse prioriteetseks.

Inimeste kiireks toetamiseks alustasime koostööd kriisinõustajaga, kes viis ennast kurssi meie töö olemusega ja oli valmis operatiivselt abi pakkuma. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks tegime videointervjuud, kus rääkisime nõustaja tööst, kuidas kolleegi abivajadust märgata ja kuidas paremini isiklikus kriisis toime tulla.

Et hoida meie töötajaid kriisi ajal kiiresti muutuva infoga kursis, viisime sisse rutiini, kus Häirekeskuse juhtkond tegi igal nädalal töötajate Facebooki-grupis otseülekande. Lisaks juhtimisotsustele oli oluliseks osaks ka juhtide kogemuslood vaimse tervise teemadel.

Kevadel tegime pulsiuuringu, et saada teada, kuidas töötajad ennast kriisi ajal tunnevad. Õnneks olid tulemused head ja töötajad tunnetasid, et nii asutuse kui ka juhtide tugi on olemas. Samuti kaardistasime ära ka meie psühhosotsiaalsed ohutegurid, et saada selgust hetkeolukorrast ja panna paika, millele peame vaimse tervise esmaabikappi sisustades esmajärjekorras keskenduma.

Mida esmaabikapp sisaldab?

Oleme pööranud väga suurt tähelepanu töötajate vaimse tervise teadlikkuse suurendamisele. Eelmise aasta vaimse tervise kuu raames sai alguse miniloengute sari, kus erinevate valdkondade eksperdid rääkisid videointervjuudes nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmise teemadel (toitumine, eneseteadlikkus, liikumine, töövõime jne). Töötajate kaasamiseks ja motiveerimiseks oleme korraldanud erinevaid väljakutseid, mis kõik on olnud suunatud inimeste harimiseks vaimse tervise teemadel.

Häirekeskuse vaimse tervise kapi olulised abilised:
1. Psühholoogiline ja kriisinõustamine
2. Paariteraapia
3. Võimalus käia oma terapeudi juures
4. Supervisioonid (nii individuaalsed kui ka grupisupervisioonid)
5. Vitamiiniampsud – erinevad vaimse tervisega seotud videoloengud, koolitused, sh Häirekeskuse peadirektori enda kogemuslugu nõustamisest, oma läbipõlemisest ja pikaajalisest koostööst psühhiaatriga
6. Võimalus võtta tööajal paus, et pärast rasket kõnet vaimselt taastuda
7. Vitamiinikuur peaasi.ee-ga
8. Raamatute, artiklite, podcast’ide soovitused

Eelmise aasta lõpus alustasime individuaalsete ja grupisupervisioonidega. Kuna supervisioonide kogemus meie inimestel puudus, siis tuli teha selgitustööd ja rääkida, rääkida ning veelkord rääkida. Suur roll oli siin taas vahetutel juhtidel, kelle ülesandeks jäi kohapealne selgitustöö.

Pärast esimesi kohtumisi oli erinevaid arvamusi: oli neid, kellele ei meeldinud üldse selline kohtumiste formaat, ja oli ka neid, kellele väga meeldis. Väga palju näost näkku kohtumisi kahjuks uute piirangute tõttu teha ei õnnestunud. Tuli leida uusi lahendusi. Katsetasime ka veebi vahendusel supervisiooni, kuid see meie inimestele pigem ei sobinud. Jõudsime arusaamisele, et videolahendused on kõiksugu koosolekuteks ja muudeks aruteludeks väga head, kuid supervisioon selliselt ei toiminud. Seega jätsime kohtumised ootele ning jätkame siis, kui on jälle näost näkku kohtumised lubatud.

Hiljuti kuulutasime välja vaimse tervise saadikute projekti, kus iga Häirekeskuse töötaja sai avaldada soovi olla vaimse tervise saadik. Vaimse tervise saadikuks on Häirekeskuse töötaja, kellel on soov ja tahtmine ennast ning teisi vaimse tervise teemadel arendada. Saadiku olulisim ülesanne on märgata kolleegi, kes võib abi vajada, ja suurendada inimeste teadlikkust vaimsest tervisest.

Vaimse tervise saadikute järgmine samm on rääkida läbi eesmärgid ja kaardistada ootused, samuti leppida kokku tegevuskava. Lisaks soovime saadikutele korraldada vaimse tervise ABC koolituse, et kõigil oleks üks teadmine, kuidas siis ikkagi abivajajaid märgata ning kuidas mingis olukorras tegutseda. Järgmisel poolaastal on plaanis koostada vaimse tervise käsiraamat ja korraldada erinevaid töötubasid, kus arutleme erinevate kaasuste.

Kuidas on projektil seni läinud ja millised on tulemused?

Projekt ei ole meie jaoks kaugeltki veel läbi – plaanime oma vaimse tervise esmaabikappi pidevalt täiendada. Praeguseks saame öelda, et töötajad võtavad vaimse tervise üritustest palju rohkem osa, nad saavad aru, miks on see teema oluline. Nõustajate külastus on kasvanud 50%.

Väga suur saavutus on ka see, et asutusest on 17 inimest valmis olema vaimse tervise saadikuks. Töötajad osalevad hea meelega erinevatel vaimse tervise loengutel ja räägivad kaasa, jagavad ise materjale ning see teeb ainult rõõmu. Juhtkond on samuti töötajatele eeskujuks, rääkides avalikult vaimsest tervisest ja oma kogemuslugudest.

Vaimse tervise esmaabikapi väärtus Häirekeskuse töötajatele

Vaimse tervise esmaabikapil on meie jaoks hindamatu väärtus. Meie kõige suurem vara on inimesed, sest Häirekeskuse missiooniks on anda igale inimesele hoolivat ja asjatundlikku abi. Töötajad saavad seda teha ainult siis, kui nad on ise tasakaalus ja vaimselt tugevad. Inimeste teadlikkus on kasvanud ja julgetakse vaimse tervise teemal kaasa rääkida ning oma kogemust jagada. Samuti tehakse ettepanekuid, mida veel paremaks teha ja millele tähelepanu pöörata.