Konverentsil Meditsiini Update 2021 ettekandega esinev kardioloog Martin Serg toob välja mitu olulist uudist nii maailmast kui ka Eestist.
Mida olulist on maailmas juhtunud aastal 2021 kardioloogias?
2021. aasta tõi kaasa mitu olulist uudist kardioloogia valdkonnas, seda nii eluviiside soovituste kui ka suurte randomiseeritud kliiniliste uuringute osas. Eluviisidega seotud uuringutest selgus näiteks, et kohvi joomine ei suurenda rütmihäirete riski. Selgus ka, et kardiovaskulaarset tulemit parandab vaid suitsetamisest täielik loobumine, mitte suitsetamise vähendamine. Randomiseeritud kliiniline uuring näitas, et 90% juhtudest on patsientide statiinravi kõrvaltoimed tingitud teadmisest, et nad tarvitavad statiini, mitte statiinravist enesest. Seetõttu peaksime statiinitalumatusesse kriitiliselt suhtuma. Lisaks näidati esmakordselt, et on olemas ravim, mis parandab kergelt langenud ja säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientide prognoosi.
Mida Eestist esile tõstate?
Kuigi pandeemia tõttu on mitu plaani edasi lükkunud, oleme suutnud tagada kardioloogia eriala arengu Eestis. Meil on võimalus pakkuda patsiendile kõige uudsemaid ravivõimalusi, sealhulgas efektiivset kolesterooli langetavat ravi, vasaku koja kõrvakese sulguri ja peagi ka mitraalklapi puudulikkuse kateetrikaudset ravi.
Kuidas on pandeemia ja COVID-19 Teie erialal tööd mõjutanud?
Kardioloogia erialal on COVID-19 pandeemiaga otseseid kokkupuutekohti. COVID-19 infektsioon võib põhjustada ägedat müokardiiti ja on ägeda müokardiinfarkti riskitegur. Samas on pandeemia meid mõjutanud ka kaudselt: pandeemia ajal on hilinenud aegkriitiliste haigustega patsientide haiglasse pöördumine - patsientid kardavad haiglaid üle koormata. Hilinenud meditsiiniline abi põhjustab neil haiguse raskema kulu ning halvendab prognoosi. Kampaaniaga "Südant ei saa pausile panna" oleme püüdnud teavitada avalikkust, et meie haiglad on ka pandeemia ajal võimelised ägedate südamehaigustega patsiente vastu võtma ning et patsiendid ei tohiks kindlasti abi otsimisega viivitada.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele