Meditsiiniuudiste toimetus valis aasta parimate lugudena välja viis uurivat lugu, millest palume teil välja valida ühe. Lugusid saab lugeda ja hinnata allpool olevatelt linkidelt.

- Meditsiiniuudiste paberleht
- Foto: Andras Kralla / Äripaev
Hindamine on anonüümne, selleks tuleb minna
siia ja valida üks lugu välja. Lood PDFina avatavad pealkirja taga, on esitatud lühikirjeldusena allpool ja ka vastamiskeskkonnas. Ootame tänudega teie vastuseid kuni 13. detsembrini! Võidutöö avaldame 21. detsembri Meditsiiniuudistes.
Noorte perearstide soov minna maale nimistuga tööle on kahanenud mitmel põhjusel, kardetakse nii bürokraatiat, vastutust kui ka seda, et abikaasale pole tööd. Teema on tõsine, sest peatselt pole pensionile siirduvate perearstide asemele noori. Artiklis saavad sõna kolm peremeditsiini residenti, peremeditsiini professor Ruht Kalda ja haigekassa esindaja, kes tutvustab riigi toetusvõimalusi, millest värskeim on nn mentorsüsteem.
Palliatiivravi Eestis tähendab ka seda, et arst peab otsustama, kas lasta patsiendil surra või hoida teda vegetatiivsena elus. Eestis on lapsekingades patsienditestamendid ja tahteavalduse, aga suund sinnapoole on – et patsiendi ja arsti koostööd sünniks parim otsus haigele.
Vaatamata pandeemiale valiti tänavu suve alguses mitme aastat tagant taas Apteegi Oskarid – parimad kvaliteedijuhiste järgi töötavad apteegid. Teeme juttu võitjatega nii argipäevast kui ka tulevikuplaanidest. Apteekrid kinnitavad, et kõik algab heast juhtimisest ja meeskonnast.
Pikk-kovid on uus termin, mis tähistab koroonaviirushaigusest paranenud inimeste kaugtüsistusi. Neid võib Eestis olla üle 50 000 ja nende mured ummistavad lähiaastatel arstide vastuvõtte. Vaatleme, mille üle kaeveldakse ja kus inimesed abi saavad.
Peremeditsiin tähistas tänavu 30ndat tegutsemisaastapäeva. Anname sõna mälestustele: sõna võtavad perearstid Eero Merilind ja Ruth Kalda, aga ka tolleaegne terviseminister Marju Lauristin. Praegusega võrreldes tuli läbi murda justkui betoonist.
Seotud lood
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.