Autor: Meditsiiniuudised • 13. detsember 2021

Innovatsioon depressiooniravis aitaks lahendada kitsaskohti

Reedel Janssen Eesti ning teadus- ja ärilinnakust Tehnopol juhitud Connected Healthi klastri toel toimunud virtuaalsel arutelul teemal "Depressiooniravis on innovatsioonile ruumi" arutleti depressiooniravi üle ning mõeldi, kuidas uuenduslike lahendustega abivajaja raviteekonda sujuvamaks muuta ja spetsialistide vahelist koostööd hõlbustada.

Innovatsioon depressiooniravis aitaks lahendada kitsaskohti.
Autor: Shutterstock

Arutelul sai kuulda nelja eri ettekannet - räägiti koostööna sündinud, depressiooni raviteekonda jälgida ja suunata aitava platvormi TheraSync hetkeseisust ja tulevikuvisioonist, samuti haigekassa projektist, millega kaardistati tööealise depressiooniga inimese raviteekond.

Kontkar: idee koostööks andsid kaks dokumenti-programmi

Janssen Eesti innovatsioonijuhi Kairi Kontkar sõnas oma ettekandes, et idee innovatsiooniliseks koostööprojektiks sündis kahest riiklikust dokumendist-programmist: vaimse tervise rohelisest raamatust, kus kaardistati kõik valdkonna suured probleemid, ning AccelerateEstonia programmist "Vaimse tervise ja heaolu missioon".

Projekti raames toimus mais ekspertide töötuba, kus lahenduste otsimisel keskenduti abivajajale, kes peaksid sisenema depressiooni raviteekonnale või seal juba on. Töötoas joonistusid välja neli lahendamist vajavat peamist valdkonda: info kättesaadavus, juhtumikorralduse olulisus, et patsient ei kaoks raviteekonnal ära, keeruliste/pikaaegsete patsientide kaugmonitoorimine ning ravimeeskonna liikmete omavaheline suhtlus ja selle lihtsustamine.

"Nende nelja vajaduse pealt pani meie initsiatiivgrupp peale töötuba kokku taotluse AccalarateEstonia vaimse tervise koostööplatvormile. TheraSynci tiim koos oma visiooniga sai positiivse rahastusotsuse," rääkis Kontkar. "See näitab, et riiklikul tasemel nähakse samamoodi vajadust neid keerulisi probleeme depressioonipatsiendi jaoks ära lahendada."

Randver: arengusuund inimkesksemaks

Neuro- ja kliinilise psühholoogi taustaga Rene Randver tegi virtuaalsel arutelul ülevaate haigekassa projektist "Depressiooniga tööealise inimese raviteekond – kaardistuse ja analüüsi tulemused". Projekt sai alguse käesoleva aasta märtsikuus haigekassa ehk tervisekassa algatusel ja viidi läbi koostöös sotsiaalse innovatsiooni laboriga. Selle eesmärgiks oli kaardistada depressiooniga tööealise inimese raviteekonnal olevad probleemid ja välja selgitada prioriteetsed arendusvajadused.

"Andmete analüüsi käigus loodi ka nn persoonad ehk abivajajate koondportreed, ning kirjeldati nende praeguseid raviteekondi koos erinevate juurprobleemide ning asjakohaste lahendusettepanekutega," selgitas Randver. Uuringu tulemusena tekkis soovituslik arendussuundade loetelu ja ka ühe raviteekonna võimalik skeem tulevikuks.

Persoonad ja praegused raviteekonnad

"Persoonade eesmärk on välja tuua erineva käitumismustri, võimekuse ja vajadusega patsiendigruppe, ja sellisel moel hõlbustada raviteekonna tulevikuarendusi," tutvustas Randver. Ta sõnas, et persoonad illustreerivad asjaolu, et Eestis on puudu toest just esimestes faasides, et ennetada haiguse süvenemist. Patsient saab teadlikuks oma muredest ehk depressioonist ja hakkab alles siis tuge saama. "Sellisel juhul jätab meditsiiniline sekkumine kasutamata mittemeditsiinilise toepotentsiaali, mida need inimesed tegelikult vajaks. Probleemne on ka seisundi jälgimise ebaühtlus," tõi Randver välja.

Persoonad

Viis persoonat

20-aastane Laura, tudeng, kellel avaldus esmane depressioon juba teismelisena

34-aastane Marit, vajalikku tuge mitte leidnud episoodilise depressiooniga spetsialist

43-aastane Marek, ühe arstivisiidi ja retseptiga piirdunud abi vajav segatüüpi psüühikahäiretega mees

54-aastane Irina, pikaajalise depressiooni kogemusega ise teenuseid otsiv naine

72-aastane Helju, korduva depressiooni ning teiste haigustega üksi elav proua

Raviteekonnal tuvastatud probleemid

Suuremad juurprobleemid, mis analüüsis välja tulid, on Randveri sõnul üldise teadlikkuse ja oskusteabe vähesus ja ka stigma. Väga oluliseks probleemiks on ka ühtse käsitluse/praktikate puudumine. "Inimesed saavad hästi erineva tasemega abi ja toetust nii seisundi mõistmise, õige abi jõudmisel, ravi alustamisel kui ka raviteekonnal kulgemisel. Praktikas varieeruvad lisaks teenuste kättesaadavusele ka spetsialistide rollijaotused, teadmised ja oskused, tööriistad ja käsitluspõhimõtted," loetles Randver.

Samuti tõi ta välja ebapiisava ja reguleerimata koostöö osapoolte vahel, mistõttu ei ole inimesel erinevate teenuste ja spetsialistide vahel liikudes piisavat süsteemipoolset tuge. Ka on puudus juhtumikorraldajatest ja nõuandjatest. "Seetõttu jääb depressiooniteekonna läbimine sageli haige ja tema lähedaste õlule, haige jääb sageli üksi," nentis Randver.

Arengusuunad inimkeskuse poole

Tuleviku raviteekonna eesmärk võiks Randveri sõnul olla see, et inimene saaks talle vajaliku abi õigel ajal ja talle sobivaimal viisil. Alustama peaks nendest ressursidest, mis inimesel kasutada on – mida ta saab iseenda või lähedaste abistamiseks teha, kogukonna abi või teenused, aga ka tööandjal ja töökeskkonnal on siinkohal suur roll.

Oluline on ka aidata esmatasandit toetada nii palju kui võimalik, et võimalikud vaimse tervise probleemid ei jääks märkamata. Samuti ka eriarstiabitasandite toetamine keerulisemate, mitme erineva haigusega inimeste abistamisel.

"Mis on kõiki erinevaid tasemeid läbiv, on kõikide teekonna osapoolte vaheline ühtne käsitlus,“ tõi Randver välja. Ta sõnas, et ühtlustada tuleks kommunikatsiooni, mis infot vahetatakse, kuidas seisundipõhiselt inimesi käsitletakse, et ta ei jääks omapäi ja ei kaoks tasandivahelistesse pragudesse.

Vaja on kindlaid eesmärke ja strateegiat, kuidas üheskoos teekonda läbida. "Depressiooni raviteekonna korrastamiseks ja arendamiseks on vaja raviteekonna osaliste selget rolli- ja vastutusjaotust (eestvedajad, kaastöötajad), ühiseid arusaamu ning ühist panustamist, seda nii arenduste väljatöötamiseks, juurutamiseks kui ka käigushoidmiseks," selgitas Randver.

"Järgmine samm peakski olema tervisekassas, et neid erinevaid arendusettepanekuid saaks vormistada järgnevate aastate tegevusteks," sõnas Randver.

Uuringu lõppraport on leitav haigekassa koduleheküljelt.

Mahhov: TheraSync aitab luua visuaalse raviteekonna

Loodavast platvormist, mis aitaks depressiooniravi edukamalt ja sujuvamalt ohjata, rääkis lähemalt TheraSynci kliinilise arenduse poole eest vastutav Ann Leen Mahhov. Ta sõnas, et see, millega TheraSynci platvorm tegeleb, on sisuliselt patsiendi visuaalne raviteekonna loomine. "See toob kokku kõik ravimeeskonna liikmed – seal võivad olla psühhiaatrid, perearstid, pereõed, vaimse tervise õed, psühholoogid, erinevad terapeudid, ja miks mitte ka sotsiaalvaldkond," loetles Mahhov. Ta rõhutas, et erinevate valdkondade esindajad ei näe kogu abivajaja raviteekonnaga seotud andmestikku. Iga meeskonna liige näeb vaid seda, mida tal on oma tööks vaja. "Näiteks arst näeb kliinilist informatsiooni, aga kindlasti sellist informatsiooni ei kuvata sotsiaalteenuste osutajale," selgitas Mahhov.

Teine oluline aspekt, millele TheraSynci platvorm kaasa aitab, on abivajava inimese võimestamine. "Ta on osa ravimeeskonnast, ja meie platvormi puhul peab tema andma nõusoleku ravimeeskonnale, et jah, te saate minu andmetele ligi. Tal on alati võimalus see nõusolek tagasi võtta, kui tunneb, et keegi meeskonnaliikmetest ei sobi," tõi ta näite.

Aitab patsiendil tasandite vahel liikuda

Mahhov sõnas, et üks võimalus, kuidas platvorm võiks töötada, on see, et patsient liigubki läbi erinevate astmete ja erinevatel tasanditel vastavalt sellele, kuidas abi vajab. "Ühel hetkel on tal väga hea olla, siis võib-olla vajab ta vähem jälgimist ja monitoorimist, teisel hetkel on tal väga halb, siis on jällegi aktiivsemalt erinevaid visiite," ütles ta.

Üks oluline teema, mida platvorm aitaks lahendada, on erinevate teenuste auomatiseerimine. "Et kui joonistub välja mingi konkreetne raviteekond, siis meie platvormil on võimalus juba ette planeerida terapeudi vastuvõtte, psühhiaatri vastuvõtte, kui see on vajalik, pereõe, perearsti vastuvõtte," tutvustas Mahhov. Ta tõi näite, et kui on enam-vähem ette teada, et näiteks umbes kolme kuu pärast peaks toimuma see või too visiit, siis nii saab patsient õigel ajal vastuvõtule ja ravi.

Mahhov lisas, et inimesed on individuaalsed ja lähenemine peaks olema väga inimesest lähtuv. "Meeskonnaliikmetel on võimalus koostöös patsiendiga ravi kohandada. Võiks olla ka automaatne küsimustik selle kohta aeg-ajalt, kuidas enesetunne on," lisas ta.

Kõiki vastuseid veel pole

Mahhov sõnas, et TeraSyncil ei ole praegu veel kõige paremaid vastuseid, kuidas tegelikult võiks asi välja näha, kuid kindel soov on see koostöös kõikide osapooltega välja selgitada. "Kaasatud peavad olema ka patsiendid ise, ehk siis kogu süsteem peab olema väga inimkeskne. Kui inimesel on niigi depressioon, siis see ei tohi temalt võtta rohkem jõudu, et tegeleda mingisuguse küsimusega. See peab olema intuitiivne ja tõhus," rõhutas Mahhov. Ta lisas, et kui on näha, et mingisuguseid asju saab automatiseerida – näiteks erinevaid teavitusi, enesekohaseid küsimustikke – mis muudaks tervishoiutöötaja töö ja ka patsiendi paranemise lihtsamaks, siis see soovitakse kindlasti TeraSynci platvorm liidestada.

Mahhov rääkis, et kommunikatsiooni osas võiks platvormil olla võimalus kas spetsialistidel omavahel kommunikeerida. "Sageli tuleb ette, et üksi ei saa ravimisega hakkama, et teiste ekspertidega on vajalik konsulteerida, siis on see oluline, et info oleks kõik ühes kohas," ütles ta. Samamoodi hindas ta oluliseks ka sotsiaalteenuste kaasamist.

Probleemkohad vajavad lahendamist

Ühe probleemina tõi Mahhov välja, et puudub ühtne patsiendi käsitlussüsteem. "Ehk siis näiteks, mis juhtudel tuleks patsient suunata teise eksperdi juurde. Need tuleks läbi arutada, mis on need põhimõtted, mille alusel patsientide suunamist teeme. See on ka meie projektis väga suur samm, mida järgmisena tahame teha," lisas ta.

Veel vajavad lahendamist andmete kogumise turvalisuse küsimus ning ka seaduslikud küsimused. "Sisuline pool on ilus helesinine unistus, kuid meie praegused seadustikud ei võimalda selliste platvormide sellist mõnusat kasutamist," nentis Mahhov. Hetkel ei võimalda seadused ka inimese nõusolekul sedasi andmeid jagada.

Samuti on probleemiks see, kuidas info oleks kiiresti liikuv ja paindlik. "Praegu võib inimeste terviseandmete infopanka liikumine toimuda mõnevõrra aeglaselt, aga kui ravi peab olema kiire ja efektiivne, siis see võib olla probleem," rääkis Mahhov.

Lisaks on teemaks ka ravimeeskonna liikmete kokku tulemine ja koosloome, samuti rahastuse küsimus.

Jaanuarist on aga suuremad edasised plaanid. "Jaanuaris alustab TheraSync suuremate töötubadega, kus kaardistatakse raviteekond kõikide osapoolte vahel," kutsub Mahhov huvilisi töötubadest osa saama.

Haljas: kõige aluseks on koostöö

Vaimse tervise innovaator Kadri Haljas võttis seminaril räägitud teemad kokku.

"Vaimse tervise probleemid on hüppeliselt kasvanud – kevadel ütles sotsiaalkaitseminister, et neid esineb täna kuni kolm korda rohkem, kui 2014. aastal," tõi ta välja mõtlemapaneva numbri. Ta tõi välja, et depressioon on kõigi jaoks raske teekond, oled sa meditsiinitöötaja, abivajaja või akadeemik. "Kuid muudatused on vajalikud ja innovatsioon on vajalik selles väga piiratud ressursiga valdkonnas, mis ei ole ainult rahaliselt piiratud, vaid ka alamehitatud," nentis Haljas.

Kõige aluseks on tema sõnul sisuline koosloome, koostöö, seda vaatamata rollile – ilma selleta see valdkond ei saagi areneda. "Kõikide erinevate rollide teekond on raske ja kogemused on vajalikud," rõhutas Haljas.

Ta sõnas, et Eestis on strateegia olemas, kuid nüüd oleks aeg jõuda jätkutegevusteni – erinevate võimaluste loomiseni ja selleni, et rahastus oleks jätkusuutlikum ja et patsienti oleks elukaareüleselt võimalik igal sammul toetada. "Reaalselt ei ole kellegi võimalik teist inimest hoida 24 h käekõrval ja juhendada teda läbi elu ja raviteekonna, tehnoloogia saab selles osas meid aidata," leidis ta.

"Võib-olla selles alarahastatud valdkonnas on tehnoloogia see, mis aitab katta patsientide suurenenud vajadused olukorras, kus me teame, et meile ei tule koheselt spetsialiste juurde."

Loe lisaks
Psühhiaatrile pöördus mullu 7% vähem inimesi

Ta tõi välja, et madala lävega teenuseid on liiga vähe, ja nende edendamisele aitab kindlasti tehnoloogia paljuski kaasa, sest võimaldab teenustel jõuda rohkemate inimesteni.

Loe lisaks
Uuring: depressioon on kasvanud nooremas eagrupis

Ettekande lõpus rõhutas Haljas, et TheraSync toob välja selle, kuidas oleks võimalik protsessi automatiseerida, digitaliseerida. Ja ikka koostöös. "Koostöö hõlmabki seda, et järsku ei ilmu uut lahendust, mis justkui lahendaks probleeme, vaid need probleemid räägitakse koos läbi ja proovitakse leida universaalsed võimalused," kinnitas ta. "Sest vaimse tervise probleemiga, ja eelkõige depressiooniga patsiendi raviteekond on individuaalne. Tehnoloogiliselt tähendab see seda, et see peab olema modulaarne. Püüame luua olukorra, kus patsiendi teekond on nii sujuv kui võimalik, et kõige kallima raviosa juurde ei oleks nii suur tung, kui see täna on," lisas ta.

Artikli valmimist on toetanud Janssen Eesti (Johnson&Johnson Eesti filiaal, EM-84973).

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708