Athanasios J. Manolis tegi konverentsil Cardioforum ettekande kroonilisest koronaarsündroomist, kus keskendus kardiovaskulaarhaiguste ravile ning nende patsientide terviklikule käsitlusele.
Kardiovaskulaarhaiguste levimus on viimase aastakümne jooksul kahekordistunud.
Foto: Shutterstock
Koronaarhaigus ehk isheemiline südamehaigus ja infarkt on peamisteks surmapõhjusteks ning elukvaliteeti langetavateks haigusteks maailmas. Kardiovaskulaarhaigustesse haigestumine tõuseb iga aastaga ning üle maailma võib täheldada laialdast kardiovaskulaarhaiguste mõju suurenemist.
Kardiovaskulaarhaigus ja depressioon on praegu kaks kõige levinumat invaliidsuse põhjust kõrge elatustasemega riikides ja prognoositakse, et aastaks 2030 on see nii ka kõikides ülejäänud riikides.
Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.
Septembris toimunud Meditsiiniuudiste konverentsil “Kardioloogia tulipunkt” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Kairit Palm, et olulisemad geneetilised kardiovaskulaarhaigused on perekondlik düslipideemia (FH), aordihaigused, rütmihäired ja kardiomüopaatiad.
Mustamäele rajatav Tammsaare Tervisemaja on kasvamas üheks piirkonna suurimaks perearstikeskuseks, koondades ühe katuse alla arvestatava hulga perearstinimistuid ja laia valiku esmatasandi terviseteenuseid. Ehituses olev ja aasta pärast valmiv 6-korruseline tervisemaja hakkab teenindama enam kui 100 000 elanikku Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piiril.