Koronaarsündroomi ravi vajab parandamist
Athanasios J. Manolis tegi konverentsil Cardioforum ettekande kroonilisest koronaarsündroomist, kus keskendus kardiovaskulaarhaiguste ravile ning nende patsientide terviklikule käsitlusele.
Koronaarhaigus ehk isheemiline südamehaigus ja infarkt on peamisteks surmapõhjusteks ning elukvaliteeti langetavateks haigusteks maailmas. Kardiovaskulaarhaigustesse haigestumine tõuseb iga aastaga ning üle maailma võib täheldada laialdast kardiovaskulaarhaiguste mõju suurenemist.
Seotud lood
Kardiovaskulaarhaigus ja depressioon on praegu kaks kõige levinumat invaliidsuse põhjust kõrge elatustasemega riikides ja prognoositakse, et aastaks 2030 on see nii ka kõikides ülejäänud riikides.
Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.
Septembris toimunud Meditsiiniuudiste konverentsil “Kardioloogia tulipunkt” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Kairit Palm, et olulisemad geneetilised kardiovaskulaarhaigused on perekondlik düslipideemia (FH), aordihaigused, rütmihäired ja kardiomüopaatiad.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele