Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.
Fabry tõve tagajärjel tekivad inimesel sagedamini muutused nahas, neerudes, südames ja närvisüsteemis.

Seotud lood

Intervjuu
  • 23.12.19, 09:00
Viigimaa: me oleme maailmas väga nähtaval kohal praegu
Kardioloog professor Margus Viigimaa saavutas Meditsiinimõjutaja konkursil auväärse teise koha. Intervjuus Meditsiiniuudistele räägib ta oma 2019. aasta tegemistest ning sellest, mis annab indu ja jõudu tegutseda.
Uudised
  • 16.12.19, 07:00
Südamepuudulikkus vajab paremat ambulatoorset jälgimist
Südamepuudulikkus on Eestis väga sage hospitaliseerimise põhjus ja tihti saabuvad haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu.
Intervjuu
  • 27.02.19, 07:00
Biopank võimaldab harvikhaiguste kiiremat avastamist
Homme, 28. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Sel puhul vastasid küsimustele Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse arst ja Eesti Geenivaramu teadlane Neeme Tõnisson (NT) ning Eesti Geenivaramu juht professor Andres Metspalu (AM).
  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele