Kütner: rinnavähk võib uuesti märku anda ka 20 aasta pärast

Regionaalhaiglas rinnavähi ravile spetsialiseerunud onkoloog-vanemarst Riina Kütner soovitab valvsust ka 20 aastat pärast patsiendile tekkiva seljavalu korral. Harva, aga juhtub, et kaugsiirded tekivad nii pika aja pärast.

Onkoloog-vanemarst Riina Kütner

Foto: Regionaalhaigla

Konverentsil "Enne ja pärast vähiravi" 21. aprillil esinev doktor Riina Kütner tõdes, et selline märkamine jääb enamasti perearstide õlgadele, sest aega ravist on nii palju möödas, et onkoloogil naine eraldi käima ei pea. Perearstid on tema sõnul onkoloogias üsna põhjalikult koolitatud. "Mõnevõrra peaks näiteks rinnavähi puhul silmas pidama seda, et olgu ravist möödas või 20 aastat, kui patsient kaebab seljavalusid, siis võiks differentsiaaldiagnostiliselt ikka mõelda rinnavähi kaugsiiretele," selgitas Kütner. "Selliseid juhtumeid aeg-ajalt siiski esineb, õnneks harva, kus siirded ilmnevad väga pika aja pärast."

Küsimusele, mille taha jääb aga ikkagi esmane diagnoosimine, vastas Kütner, et kahjuks on vaatamata rohketele artiklitele ja teavituskampaaniatele meedias ja mujal siiski veel neid patsiente, kes eelistavad isegi tihendit rinnast leides sellele mitte tähelepanu pöörata ja pöörduvad tõesti suure hilinemisega. "Uuringute läbiviimine praegusel ajal pikalt aega ei võta: tänu mitmele rinnakabinetile ja diagnostikakeskusele peaks ligipääs rinnauuringutele olema kättesaadav paari nädala vältel," lisas Kütner.

Kuidas on kaks pandeemia aastat mõjutanud vähihaigete arvu teie erialal, valdkonnas? Kütneri sõnul ei ole viimase paari aasta vältel esmase rinnavähi diagnoosi saajate arv tõusnud, mis on ehk seletatav veelgi vähenenud sõeluuringust osavõtuga. "Mis oli juba niigi madal," lisas ta.

Ravimeeskondade võimekuse osas tegelda patsiendi ravisoostumusega (kõrvaltoimetega tegelemine, psühholoogiline tugi) ravi ajal võiks tema sõnul alati olla kättesaadavam psühholoogi teenus. "Samas eelistavad patsiendid ravi vältel siiski suhelda oma raviarsti või õega, kes teab tema haiguse olemust, kulgu ning ravitaluvust kõige paremini," märkis Kütner.

Ravimiarsenaliga võib Kütneri sõnul rahule jääda ja näiteks "Kingitud Elu" fondi poole tarvidust pöörduda reeglina pole. "Rinnavähi ravis taotleme abi suhteliselt harva. Siiski pole hetkel veel kompenseeritavate ravimite nimekirjas BRCA-mutatsiooniga patsientide ravis kasutatav PARP-inhibiitor ning ka PD-L1-posiiitvsete kasvajate ravis kasutatav pembrolizumab," lausus doktor Kütner. Ka palliatiivravi on viimastel aastatel kindlasti suurte sammudega arenenud, eriti selles osas, mis puudutab valuravi, nõustamist, koduhooldust. "Puudu jääb voodikohtadest neile, kes vajaksid elulõpu hooldust statsionaarses asutuses," lisas ta.

21. aprillil Viru konverentsikeskuses ja ka veebis toimuv konverents "Enne ja pärast vähiravi" keskendub sellele, kuidas avastada tõhusalt taastekkivat vähki ja toetada patsienti läbi ravitsükli. Konverents toimub Meditsiiniuudiste koostöös kirurgide assotsiatsiooni ja regionaalhaiglaga.