• 22.03.22, 12:13

Koroonaviiruse levimus ületab varasemate lainete tippe enam kui kahekordselt

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemuste kohaselt on koroonaviiruse levimus Eesti täisealises elanikkonnas jaanuariga võrreldes kolmekordistunud. Ehkki nakkus on laialt levinud kõigis vanuserühmades, on haiguslaine tipp möödas ja antikehad pea 90%-l täisealistest.
Koroonaviiruse levimus ületab varasemate lainete tippe enam kui kahekordselt.
  • Koroonaviiruse levimus ületab varasemate lainete tippe enam kui kahekordselt.
  • Foto: Shutterstock
Seireuuringu käigus testiti 9.–24. märtsini juhuvalimi alusel 2369 täisealist inimest. Neist 10,5% ehk keskmiselt igal üheksas sai positiivse testitulemuse. Pooled neist olid koroona äsja läbi põdenud ja teistele nakkusohtu enam ei kujutanud, ent pooled olid veel nakkusohtlikud. Potentsiaalselt nakkusohtlikest suuremal osal esinesid ka haigustunnused. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul näitab suur läbipõdenute osakaal, et seekordse nakkuslaine tipp on möödas, kirjuta ut.ee.
Uuringu käigus hinnati ka nakkuse levimust erineva vaktsineeritusega rühmades. Selgus, et tõhustusdoosi saanute seas oli nakatumine viiendiku võrra väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel ning kaks korda väiksem kui vaktsineerimata ja varem haigust põdemata inimestel. Nii on nendest täisealistest, kes pole varem haigust põdenud ja on ikka veel vaktsineerimata, nakatunud praegu hinnanguliselt 21% ehk keskmiselt iga viies.
Nii suuri nakatumisnäitajaid pole Kalda sõnul seireuuringu vältel veel leitud. Siiski on õnneks senised, 2021. aasta märtsi-aprilli haiglaravirekordid jäänud ületamata. "Siin on oma osa nii omikrontüve põhjustatud haigusjuhtumite mõnevõrra leebematel nähtudel kui ka sellel, et pärast kaht koroona-aastat on viirusevastaste antikehade levimus ühiskonnas suurem ja ka vaktsineeritus parem kui varasemate nakkuslainete ajal," selgitas Kalda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seekordne seireetapp näitas, et koroonaviirusevastased antikehad on olemas ligi 90%-l täisealistest. Seejuures on antikehade levimus nii vanuseti kui ka sooti ühtlane. Küll aga võib märgata, et kui vaktsineeritutest olid antikehad peaaegu kõigil, siis läbipõdenutest 77%-l. Kalda sõnul võib neist tulemustest järeldada, et aja jooksul kipub koroona läbipõdemisest saadud immuunsus vähenema. "Selleks, et immuunvastus püsiks stabiilsem ja tugevam, on vaktsineerimine vajalik ka pärast haiguse läbipõdemist," selgitas Kalda. Neist, kes pole vaktsineeritud ega ka enda teada koroonat põdenud, olid uuringu andmeil antikehadega ligi 40%.
Vaatamata viiruse eriti laialdasele levikule on inimeste käitumises näha ettevaatuse vähenemist. Nii oli seekordse seireetapi eel olnud võimalikus lähikontaktis koroonasse nakatunuga iga kuues vastaja, kuid ligi kolmveerand neist ei teinud midagi, et võimalikku nakkuse levikut vältida.
Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond teeb seireuuringut koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Seotud lood

  • ST
Töökuulutused
  • 25.02.26, 16:06
Regionaalhaigla otsib psühhiaatriakliiniku õendusjuhti
Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2026

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele