TIS: Andmeid ei kasutata, sest nende kvaliteet on nõrk
Septembri keskel toimunud tervisekogukonna mõttetalgutel rääkis sotsiaalministeeriumi upTIS projekti juht Kalle Killar, et uue põlvkonna digilahenduste abil ollakse geeniandmete kasutamise lahendustele päris lähedal.
Kalle Killari sõnul on tervise infosüsteemile (TIS) ootus, et vajalik info oleks arusaadav, visuaalselt atraktiivne ja kergelt kättesaadav. Samuti oodatakse läbipaistvat ja kaasavat e-tervise juhtimist. “Oleme selleks palju tööd teinud, aga pikk tee on veel ees,” sõnas Killar.
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professor ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloog Peeter Ross rääkis 20. veebruarini kestva patsiendiportaali küsitluse valguses ülikooli veebikeskkonnas Eesti tervise infosüsteemist ja patsiendiportaali arenguvõimalustest.
Tallinna tehnikaülikooli ja projekti NORDeHEALTH värskest ühisest uuringust selgus, et Eesti, Soome, Rootsi ja Norra võrdluses on lastevanemate juurdepääs oma laste elektroonilistele terviseandmetele parem just Eestis ja Soomes.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele