Tarneraskustest puust ja punaseks
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil arutati kolmapäeval ravimite kättesaadavust ja sellega seotud probleeme. Istungil tarneraskuste teemast ülevaate andnud ravimiameti peadirektor Katrin Kiisa kinnitusel ei ole tarneraskuste üldarv parim indikaator, kuna kõik raskused ei ole meditsiiniliselt kriitilised ja leiavad üldjuhul lahenduse.
Kiisa sõnul on Eestis müügiluba enam kui 7000-l inimesele mõeldud ravimil, millest turustatavatel tuleb aeg-ajalt ette tarneraskusi. "Tarneraskusega on tegu siis, kui tarned ei vasta ravivajadusele ehk nõudlus on suurem kui tootja suudab tagada. Kui tootjale saab selgeks, et ta ei suuda riigi ravivajadust katta, peab ta sellest ravimiametit teavitama. Ravimiamet avaldab tarneraskuse teate nii ravimiregistris kui ka veebiuudisena, lisades info võimaliku asenduse kohta," rääkis Kiisk.
Seotud lood
Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi Eesti Konverentsibüroo.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele