Riik toetab kodulähedasi vaimse tervise teenuseid ühe miljoni euroga

Omavalitsused saavad riigilt toetust vaimse tervise teenuste pakkumiseks ning kogukonna psühholoogi palga maksmiseks. Ühtekokku on eraldatud vaimse tervise teenuste pakkumiseks omavalitsustes üks miljon eurot.

Riigilt omavalitsustele eraldatud toetusraha abil peaks paranema kodulähedase vaimse tervise teenuse kättesaadavus.

Foto: Schutterstock

Toetus 2023. aasta jooksul tekkivatele kuludele

Vaimse tervise teenuse ja kogukonna psühholoogi palgatoetust kohalikule omavalitsusele on lubatud kasutada kulude katteks, mis tekivad terve 2023. aasta jooksul ning selleks on kavandatud 1,01 miljonit eurot. Toetuste taotlusvoor avaneb 20. veebruaril ning taotluse esitamise hiliseim kuupäev on 30. november 2023.

Paraneb kodulähedane abi kättesaadavus

Vaimse tervise teenuste toetusega parandatakse abi kättesaadavust kodu lähedal, et toetada sellega Eesti elanike vaimset heaolu. Toetustest võivad omavalitsused tasuda omavalitsuste või tervisekeskuste juures töötavate psühholoogide palga- ja juhendamise kulusid ning laiendada pakutavate teenuste ja teraapiate valikut ja mahtu, nt loov- ja pereteraapiate pakkumisega, lähtuvalt kohapealsete inimeste vajadusest.

Loe lisaks

Vaimset tervist toetavad tegevused saavad lisaraha

Määruse allkirjastanud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et üle Eesti peavad olema head võimalused kvaliteetsele psühholoogilisele toele. "Meie väiksemates omavalitsustes on tihtipeale keeruline leida väärikat rahastust psühholoogile, kuid viimasel kahel aastal tehtud sammud on aidanud meil kogukonnapõhise vaimse tervise toe kättesaadavust siiski parandada ning vaikselt, kuid meelekindlalt, soovitud tulemusele lähemale liikuda,“ sõnas minister Riisalo.

Loe lisaks

Riisalo: vaimne tervis on kriisidega toimetuleku võtmekoht

Eesti rahva vaimset tervist on räsinud pandeemia ja sõda

COVID-19 pandeemial ning Venemaa agressioonisõjal Ukrainas on Eesti elanikkonna vaimsele tervisele olnud märgatav mõju. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu põhjal on depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Venemaa alustatud sõda Ukrainas, sellest tulenev energiakriis ning kõrge inflatsioon hoiavad üleval inimeste stressitaset, avaldades survet inimeste vaimsele tervisele.

Riisalo sõnul on möödunud aasta valguses toetusega jätkamine olulisem kui kunagi varem. “Peame inimestele võimaldama abi enne, kui mured muutuvad haigusteks, mistõttu on vaimse tervise teenuste toetamine kriitilise tähtsusega,” lisas ta.